Laupäeval Läti pealinnas toimunud meeleavaldusele, kuhu ilmus ootamatult ka riigipea Valdis Zatlers, tuli lörtsist ja tuulisest ilmast hoolimata umbes 9000 inimest.
Kuigi korraldajad lootsid kohal näha veel mitu korda rohkem inimesi, on tegemist arvukaima protestimiitinguga Lätis pärast iseseisvuse taastamist.
Riia vanalinnas toomkiriku esisele väljakule püstitatud laval peeti sütitavaid kõnesid ja esitati hitte laulva revolutsiooni ajast. Politsei teatel möödus üritus üldjoontes rahulikult ja intsidentideta.
Zatlersi ilmumine
Käes hoidsid meeleavaldajad Läti lippe ja valitsusvastaseid plakateid, Eesti Raadio teatel oli näha ka Eesti sinimustvalgeid. Rahvas kandis loosungeid nagu «Andke võim rahvale!», «Zatlers, ära ole argpüks – saada seim laiali!» jne, vahendas uudisteagentuur LETA.
Miitingul võeti vastu ka resolutsioon, milles kutsutakse valitsust, parlamenti ja presidenti üles tegutsema ausalt ja õiglaselt ning õigusriigi norme järgima.
Aktsioonil osalenud endine Läti eurovolinik ja välisminister Sandra Kalniete opositsioonilisest Uue Aja erakonnast ütles Postimehele, et kohaletulnud tõestasid kohutavat ilma trotsides, et nad hoolivad sellest, mis nende riigis toimub. «Nad tõestasid, et nad pole apoliitilised ja et nad on valmis aktiivselt sekkuma,» ütles Kalniete.
Üritus oli jätk 18. oktoobri meeleavaldusele, mil parlamendihoone ees protestis 5000 inimest valitsuse otsuse peale vallandada korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) juht Aleksejs Loskutovs, kes praeguseks on otsuse kohtus vaidlustanud. Loskutovsi väitel on vallandamise taga KNABi avastatud finantsrikkumised peaminister Aigars Kalvitise juhitud Rahvaparteis.
Varem mitteosalemisest teatanud president Zatlers saabus kohale siis, kui veendus, et üritus pole parteipoliitiline. Riigipea esines lühikese kõnega, milles kutsus rahvast üles aktiivselt poliitikas kaasa lööma.
Rahvas tervitas Zatlersi lavale saabumist hõisetega, kuid hakkas peatselt skandeerima: «Seim laiali! Seim laiali!», katkestades mitmel korral presidendi kõne. «Üks president ei saa seda üksi otsustada, me peame seda kõik koos tegema,» vastas Zatlers parlamendi laialisaatmist kommenteerides.
Riigijuht ütles, et ta ei näe praegu põhjust, miks seim ei suudaks korralikult tegutseda. Läti põhiseaduse kohaselt on õigus seimi laialisaatmist algatada üksnes presidendil. Seejärel peab rahvas ettepaneku referendumil heaks kiitma.
Valitsuse aeg läbi
Riia Stradinsi ülikooli politoloogi Veiko Spolitise sõnul näitas Zatlers miitingule tulles julgust, kuid ei enamat. «Ainuüksi sellepärast, et Zatlers ei soovi seimi laiali saata, tõrgub ta ettepanekut tegemast,» usub Spolitis.
Politoloogi hinnangul peab patiseisu lahendama ametiühingute algatatud allkirjade kogumine – 10 000 inimest saavad alustada põhiseaduse muutmise protsessi, mis annaks rahvale õiguse parlament laiali saata. Praegu on 6000 allkirja juba olemas.
Nii Kalniete kui Spolitis on ühel meelel valitsuse peatsest tagasiastumisest. «Valitsus on end ammendanud,» tõdes Spolitis. Ent kes saab siis asemele? «Majanduskriisi lävel asuva riigi etteotsa ei soovi keegi saada. Selliseks kamikaze-taoliseks sammuks ei olda valmis.»
Kalniete sõnul on valitsus sügavas kriisis: «Usaldamatus on sügav. Mitte kunagi pärast taasiseseisvumist pole lõhe ühiskonnas nii suur olnud.»
Järgmine meeleavaldus leiab aset sel neljapäeval, mil seimis toimub riigieelarve viimane lugemine.
Kannatus katkes
• Rahvas protesteerib poliitikute korruptsiooni ja ülekuumeneva majanduse vastu.
• 18. oktoobril avaldas 5000 inimest meelt peaministri otsuse vastu vallandada korruptsioonitõrjebüroo juht Aleksejs Loskutovs.
• Järgmine miiting korraldatakse neljapäeval, mil seimis toimub riigieelarve viimane lugemine.
• Uue eelarve vastu protesteerivad riigiteenistujad, kellele pole ülikõrge inflatsiooni juures erilist palgalisa ette nähtud.
• Aigars Kalvitise juhitud valitsuses on tagasi astunud kolm ministrit ja vallandatud üks. Umbusaldushääletus Seimis kukkus aga läbi.