Lihula sammas ootab Tõnismäe pronksmeest PM
Arvamus | 17 Oct 2005  | EWR OnlineEWR
Küllike Rooväli, Postimees (Tallinn)
Lagedile vabadusvõitluse muuseumi viidud Lihula mälestusmärgi taasavamisel nõudsid sõnavõtjad Eesti ajaloo lahtiseletamist ja Tõnismäe pronkssõduri toomist samasse muuseumi.


Samba avamiskõne pidanud Rae vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et ühelt poolt on Lihula samba jõudmine Lagedile rõõmus sündmus, teiselt poolt oli samba teekond sinna kurb.

«Natuke üle aasta tagasi pöördus Eesti Vabariigi riigivõim oma rahva vastu ja surus rahva maha,» meenutas Uukkivi. «See on kindlasti kurb sündmus ja see lükkas Eestis demokraatia kindlasti väga kreeni.»

Uukkivi ütles, et see paik pole mälestusmärgile õige koht, õige olnuks siiski Lihula, kuid hea, et kivi Lagedilegi jõudis.

«Aga see on alles pool teed võrdsuseni, sest me teame, et juba aastakümneid seisab Tõnismäel üks suurt kasvu väga võõras mundris mees, pea norgus,» lausus vallavanem. «Ja võrdseks saab olukord siis, kui see mees ka siia tuuakse, sellest teisest mehest veidi kaugemale. Siis oleks võrdsus ja demokraatia päästetud.»

Ajalugu vajab seletamist

Mälestusmärgi püstitamise taustast – Teise maailmasõja lõpus Saksa vormis võidelnud eesti sõdurite võitlusest ja selle tähendusest – rääkisid ajaloolane Mati Õun, muinsuskaitse seltsi asutaja Trivimi Velliste, vabadusvõitluse muuseumi asutaja Johannes Tõrs ja Kaitseliidu vanemate kogu liige Peeter Lorents.

«Juhan Liiv on öelnud: «Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.» Seetõttu on meie kohustus vaadata oma ajalugu. Kui meie ise ei ole suutelised mõistma ja mõtestama oma ajalugu, siis mis alust oleks arvata, et sellest peaks saama aru teised?» küsis Lorents.

Velliste nentis, et nii Eesti kui Soome pidid teises ilmasõjas väikeste riikidena liitlast otsima ja keegi pole teinud etteheiteid soomlastele, et nad sakslaste poolel venelaste vastu võitlesid.

Rüvetatud monument

«Me peame ometi ükskord hakkama rääkima oma ajaloost. See ausammas siin on nagu kodutu rändur, nagu ahasveerus, see on nagu meie ajaloo võrdkuju,» leidis Velliste.

«Nii nagu sellele sambale pole leitud kohta mujal kui muuseumis, tahetakse meie ajalugu muuta museaaliks. Meie ajalugu on aga elav puu ja me peame seda õpetama oma lastele, lastelastele, et nad oskaksid seda rääkida meie sõpradele, naaberrahvastele ja liitlastele ja suurtele liitlastele.»

Mälestusmärgilt eemaldasid katte veteranid Ants Teder ja Raul Kuutmaa. Samba õnnistas Kaitseliidu kaplan leitnant Lauri Kurvits. «Oleme mälestusmärgi ees, mis ei jäta kedagi külmaks – ei meid ega neid, muidu me ei avaks seda juba kolmandat korda, muidu ei pühitseks seda korduvalt,» lausus Kurvits. «Täna pühitseme selle mälestusmärgi uuesti, sest vahepeal on see rüvetatud.»


 
Arvamus