Liibüas on kanda kinnitanud paljude riikide firmad, sh näiteks Montrealis paiknev SNC-Lavalin Group Inc., mis on vaikselt ehitanud Tripolisse kaasaegset, kõigile inimõiguste eeskirjadele vastavat vanglat (!) ning olnud ametis ka veejuhtme ja uue lennuvälja rajamisega. Endine Petro-Canada (nüüd Suncor Energy) tegutses samuti Liibüas. Ka Suncor on evakueerinud oma Kanada kodanikest töötajaskonna ja lõpetanud kõik operatsioonid. Vee- ja naftajuhtmete seadmeid tootev Calgary ettevõte Pure Technologies sai mullu 30% oma sissetulekust Liibüast. Kõik need ettevõtted kannavad nüüd suuremat või väiksemat majanduslikku kahju. Kolmapäeval alustas Liibüasse teed Kanada alus HMCS Charlottetown, et olla abiks põgenike evakueerimisel. Sinna on saadetud ka lennukeid.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 27. veebr. vastu resolutsiooni karmide sanktsioonide kehtestamiseks Liibüa vastu. Samal päeval teatas ka Kanada peaminister Stephen Harper Liibüa-vastastest sanktsioonidest. Tegemist on peamiselt Gaddafi ja tema „õukondlaste“ rahaliste tehingute külmutumisega, sest Liibüa valitsus on kantinud suuremaid summasid Kanada pankadesse, mida Gaddafi rezhiimi tegelased on juba üritanudki välja võtta. Ehkki Liibüas tegutsevatel Kanada ettevõtetel lubatakse tegevust jätkata, ei saa nad teha rahalisi ülekandeid. Kes soovikski sellises olukorras veel mingit äri ajada!? Rahvusvahelised sanktsioonid ja ebastabiilsus pole kindlasti soodsaks äripinnaseks.
Ei jäta meidki puudutamata Liibüas jm Lähis-Idas toimuv. Bensiinihinna pidev tõus paneb kõiki muretsema. Viimane avaldab omakorda mõju teistele eluvaldkondadele. Ei pruugi olla prohvet ennustamaks toiduainete ja kütte hinna peatset tõusu. Ilmselt on Vahtralehemaale oodata ka suurt asüülitaotlejate voolu, sest Kanada seisab ju humanitaarsete printsiipide ja demokaraatia eest. Jälle uus koorem majanduskriisist toibuva riigi õlgadele!