Paljude väljaspool Eestit sündinud noorte eestlaste jaoks on tänapäeva Eesti huvitav väljakutse. Üha rohkem leidub neid, kes avastavad endas soovi asuda mõneks ajaks elama vanemate või vanavanemate sünnimaale, et seal õppida, ennast täiendada või rakendada tööalaselt. Mõned on läinud ja jäänud, mõni tulnud tagasi, mõnel on alles otsustamisel, mida toob edaspidine tulevik.
Liisa Novek (35) on Eestis elanud aasta. Praegu on ta kodukandis suvepuhkusel, aga juba selle kuu lõpus reisib tagasi Eestisse, kus teda ootab töö Eesti Õhuväe Väljaõppe- ja Treeningukeskuses Ämaril inglise keele instruktorina.
Liisa on sündinud Kitcheneris, aga oli väike, kui kolis koos vanematega Torontosse. Üles on ta kasvanud Scarborough's. Praegu elavad Liisa vanemad Jõekäärul, kus temagi suvepuhkust veedab.
Tagapõhi on Liisal pedagoogiline: ta on lõpetanud Toronto Ülikooli kehalise kasvatuse ja inglise keele kraadiga, saavutanud õpetajakraadi Shotimaal Glasgow's. Ta töötas Torontos kolm aastat 5.—6. klassi õpetajana ja seejärel siirdus Rootsi, kus õpetas kolm aastat ühes rahvusvahelises koolis Helsingborgis. Ta õppis seal ka ise natuke rootsi keelt. Rootsi läks Liisa seetõttu, et seal on tal Göteborgis ja Stockholmis palju sugulasi: vanaema ja nõbud. Rootsis on üles kasvanud Liisa ema.
2004.a. suvel käis Liisa Eestis tantsupeost osa võtmas ja otsustas, et tahab seal elamist proovida. Eestit oli ta külastanud varemgi. Ta pani oma CV üles vastavasse keskusesse ja läks veel aastaks tagasi Rootsi, hakates ootama tööpakkumisi Eestist.
Uuesti Eestisse tuli Liisa eelmise aasta veebruaris; ta käis tööintervjuudel. Mitmed koolid olid temast huvitatud, aga õhuväe pakkumine tundus kõige huvitavam. Elama asus Liisa Eestisse eelmise aasta juunis ja augustis asuski tööle lennubaasi, kus tema ülesandeks on koordineerida ja õpetada inglise keele kursusi sealsetele töötajatele. Ta on selle tööga väga rahul. Lisaks teeb ta ka tõlketöid.
Elu Eestis meeldib Liisale väga. Tema meelest on see väga rahulik võrreldes Toronto omaga, kus oli palju suurem tempo. Kodustega on ta tihedas kontaktis ja polegi tunnet, et asub neist nii kaugel. Ta käib läbi mitmete Torontost Tallinna elama asunud inimestega, samuti on tal tekkinud rohkelt uusi sõpru. Liisa käib võrkpalli mängimas ja kavatseb ka mõnda rahvatantsurühma minna.
Rahvatantsu on Liisa tantsinud alati: olnud „Kungla“ liige 30 aastat ja õpetaja 15 aastat. Liisa on lõpetanud kõik Toronto eesti täienduskoolid ja olnud seal ise õpetaja. Jõekääru lastelaagris on ta olnud nii kasvandik, kasvataja kui viis aastat juhataja.
Kodumaa eestlaste inglise keele oskus tundub Liisa jaoks igati hea, eriti noorema põlvkonna seas. Kui küsida, kas on ka midagi niisugust, mis Liisat Eesti elu juures häirib, ei oskagi ta midagi öelda, talle meeldib kõik. See teda ennast küll ei puuduta, aga võibolla võiks paraneda mõnede erialade üldine palgatase, mis sunnib paljusid siirduma Eestist mujale tasuvamale tööle.
Tuleviku kohta arvab Liisa, et ilmselt tuleb ta kunagi ikka siia tagasi, aga praegune plaan on tal kindlasti elada Eestis vähemalt kolm aastat. Kuigi ka täiskasvanute õpetamine meeldib talle väga, tahaks ta aga tulevikus ikka töötada lastega.
