Tänane Nädala portree räägib abielupaar Liisi ja Ryan Assal’ist ja nende Boltonis asuvast hambaproteeside kliinikust, mis kannab nime Caledon Denture Clinic. Ryan on hambaproteeside spetsialist ja Liisi tegeleb kõigega, mis puudutab kontoritööd, olles mehele n-ö parem käsi ja suurim abiline. Väga huvipakkuv on nende eneste lugu: kuidas nad kohtusid ja kuidas otsustati rajada ühine elu, mis tähendab teineteise kõrval olemist nii kodus kui tööl.
Ryan Assal on sündinud ja kasvanud Iisraelis. Ta kuulub kristlastest palestiinlaste perekonda. 18-aastaselt läks ta Inglismaale hambatehnikuks õppima. Nelja aasta pärast sai ta diplomi kätte ja läks kodumaale tagasi. Tema õde elas Kanadas ja Ryan tuli siia õe pulma. Kuuajalise külaskäigu jooksul hakkas talle Kanada nii meeldima, et ta soovis siia immigreeruda. Tagasi koju minnes hakkas ta pabereid korda ajama ning 1993.a. tuligi ta Kanadasse elama. Tööle sai ta Torontos ühte laborisse, kus töötas 4,5 aastat.
Umbes sel ajal, 1990-ndate aastate keskpaiku oli Toronto tuntud hambaarst dr. Maret Truuvert abiks Pärnu Hambapolikliiniku rajamisel, kus ta ka osanikuks astus, hakates organiseerima spetsialistide vahetusi kahe maa vahel. Ta kutsus Eesti hambatehnikuid Kanadasse kogemusi omandama ja nad said ka Ryaniga kokku, sattudes tema tööst vaimustusse, öeldes: tule Eestisse meid õpetama! Ryan teinud nalja, et tulen jah! Peatselt helistaski talle dr. Truuvert; Ryan küll selgitas talle, et ta tegi ainult nalja, aga dr. Truuverti idee oli tõsine ja nad said kokku. Dr. Truuvert tutvustas Ryanile Eestit, näidates talle videosid ja 1998.a. augustis sõlmiti kokkulepe, et Ryan läheb kuueks nädalaks Pärnu Hambapolikliinikusse tehnikuid õpetama.
Nii jõudiski Ryan Eestisse ja asus tööle. Laboris aga keegi eriti inglise keelt ei osanud ja kuna Ryan oli harjunud suhtlema ja rääkima, oli see talle võõras. Üks hambapolikliiniku osanikest, dr. Tiiu Umalas, Liisi ema, oskas hästi inglise keelt ja hoolitses Ryani eest, aga töökohustuste kõrvalt ta seda palju ei jõudnud, nii kutsus tütart appi: näita Ryanile Pärnut!
Liisi oli siis 20-aastane, olles tulnud just tagasi Soomest, kus ta õppis kolm aastat restoranijuhtimist. Eelnevalt oli ta lõpetanud Pärnu Kodumajanduskooli kokanduse ja käsitöö erialal. Nii asus Liisi Ryanile Pärnut näitama, järgmisel õhtul kutsus Ryan ta välja ja juba 24 tundi peale kohtumist ütles, et soovib ta omale naiseks võtta. Ryan tegi kliinikuga lepingu ja jäi terveks aastaks Eestisse.
Liisi töötas sel ajal Pärnu hotelli restorani juhatajana. Ta tegi seal palju uuendusi, näiteks avas esimese buffet Pärnu linnas. Kuna ta oli vaid 21-aastane, teised kolleegid aga tunduvalt vanemad ja kogemustega, oli tal enda sõnul algul raske uuendusi sisse viia, aga kõik läks siiski kenasti. Muide, Liisi oli olnud Soomes õppimise ajal praktikal Inglismaal Londonis, nii et välismaine töökogemus oli olemas ja ka hea inglise keel suus.
1999.a. juunis Liisi ja Ryan abiellusid: pulmad peeti Iisraelis ja kuu aega hiljem Eestis.
Liisi räägib, et Iisraelis on kombeks suuri pulmi pidada: Ryani õe pulmas oli olnud 900 inimest, pooled pruudi ja pooled peigmehe poolt; nende pulmas oli 200. Liisi poolt tulid ema ja isa, dr. Maret Truuvert, dr. Maaja Voll Pärnu Hambapolikliinikust ja veel üks tuttav abielupaar. Liisi ja Ryan viibisid Iisraelis terve kuu, lisaks pulmade pidamisele reisisid ka palju ringi.
Septembri lõpus 1999 saabusid Liisi ja Ryan Kanadasse. Liisi jaoks oli see esimene kord oma uuele kodumaale tulla, aga ta oli elumuutuseks valmis. Algul elasid nad Mississaugas. Ryani sooviks oli alati olnud luua oma firma, ning et seda teha, oli ta just enne Eestisse minekut teinud ära eksamid, et saada registreeritud hambatehniku paberid. Järgmise aasta aprillis rajasid nad koos Liisiga Torontos oma labori. Peatselt ostsid nad Boltonisse maja ja kolisid sinna, töö jäi ikka Torontosse — sõit linna pole väga pikk. Aga praegune töökoht, oma kliinik, jääb nende kodust vaid 5-minutise autosõidu kaugusele.
Liisil ja Ryanil on kaks last — 9-aastane tütar Triina ja 7-aastane poeg Thomas. Liisi sõnul proovisid nad algul rääkida lastega kumbki oma keeles: Liisi eesti ja Ryan araabia keeles, aga lasteaeda minnes tundus, et neil oli raske, kuna lapsed ei osanud inglise keelt. Ja kuna omavaheline keel oli nagunii inglise, siis otsustati ka lastega seda rääkida. Pealegi, märgib Liisi, oli ta üksi lastega väga vähe aega: Ryan töötas palju kodus (keldris oli oma labor) ja kodus oli ju ikka ühine suhtlemiskeel. Kuna elatakse Torontost väljas, pole Eesti lasteaeda-kooli sõit väga lihtne, ja oma ümbruskonnas ei tunne nad ka teisi eestlasi. Nüüd Liisi natuke kahetseb, et lastele rohkem eesti keelt ei õpetanud, aga kuna neil on põhi ikkagi olemas, siis saavad nad huvi korral juurde õppida. Iga teine aasta käiakse Eestis ja tänavu suvel läheb tütar Eestisse üksinda. Liisi sõnul tahtsid nad üks suvi Eestis viibides lapsi koguni Eesti lasteaeda panna, aga neid sinna siiski vastu ei võetud.
Hambatehniku töö käib laias laastus nii, et hambaarst võtab patsiendi suust vajalikud mõõdud ja saadab siis tehnikule, kes valmistab proteesid, sillad, kroonid, öökapped vm. Tehnikud teevad kõiki neid töid ja ei pruugi patsiendiga ise kokku puutudagi ega tohigi patsiente otse vastu võtta. Ryan aga soovis alati inimestega suhelda, sest proteeside valmistamisel on tema jaoks oluline näha ka inimese näokuju, miimikat jm. Mõned aastad tagasi ta otsustas, et hambaarstiks enam vist õppida ei jõua, kuna vanust oli juba 35-36, aga miks mitte hambaproteeside spetsialistiks (denturist). Ta läks kolmeks aastaks töö kõrvalt uuesti kooli, kus õppis seda eriala. Ikka nii, et hommikul kooli, õhtul koju, öösel töötas. Diplom käes, oligi eesmärk oma kliiniku rajamine. Nüüd tohib ta patsientidega otse tegelda, aga kuna vahel on vaja patsiendil eelnevalt muidki töid teha, siis rendivad nad oma kliinikus kaks korda nädalas ruumi hambaarstile ja kõik vajalik saab korda kohapeal.
Oma kliinik — Caledon Denture Clinic — avati 2008. aastal. Sellele eelnes palju tööd. Liisi ja Ryan ostsid maja, kus enne tegutses chiropractor, ja asusid seal põhjalikku remonti tegema, mis saadi valmis kahe kuuga. Väga palju tööd tehti ise, nii saadi soodsamalt. Fotoalbum näitab, milline oli maja seisukord varem ja kui põhjalik oli remont. Tulemus on igatahes suurepärane: kaunid ja mugavad ruumid. Ja mis peamine, sõbralik teenindus.
Kahekesi nad kliinikus töötavadki, Liisi roll on kõik, mis puutub kontoritöösse: vastuvõtt, raamatupidamine, asjaajamine jpm. Ta aitab Ryanit igas asjas, suhtleb patsientidega ja on väga teadlik kõigest. Rõõmuga võtavad nad vastu ka eesti patsiente, Bolton pole ju Torontost nii kaugel, umbes 40-minutiline sõit. Kliinikusse võib helistada telefonil 905-857-1114 (reklaam on ka Eesti Elu tähtraamatus lk. 53). Konsultatsioon on tasuta.
Aastal 2008 andis Caledon Chamber of Commerce nende kliinikule auhinna „New Business/Entrepeneur“, mis oli nendele suureks auks, tunnustades kvaliteetset tööd ja suurt pühendumist.
