Muusika ja teatri kõrgkooli SISSEASTUJA (kes tahab kooli õppima asuda ja on astunud uksest sisse, et sisseastumiseksameid sooritada) ei peaks esinemist ja lava kartma, pigem seda just väga nautima. Vares ei ole oma kauni laulu poolest tuntud, aga ta on väga nupukas, nii et küllap ta sooviks pigem mingit pilli mängida, koori või orkestrit dirigeerida või äkki hoopis astuda teatri eriala ehk lavakunsti õppima. Selle eriala õpilaste ja õppejõudude hellitusnimi oma kooli jaoks on „LAVAKAS“.
Laval olles võib ühtlasi öelda, et inimene või tegelane on RAMBIVALGUSES ehk teatri rambi (lavapõranda eesserva) tagant tulevas valguses. Esinemise eelset pabinat või närvi nimetatakse rambipalavikuks.
Nalja ülistav ja naerma kiskuv püstijalu esitatud esinemiskunstivorm on ka Eestisse jõudnud. Antud etenduse nimes on siiski väike vahe sees. Et püstijalu ja mitte püstijala. Kas vahet ongi? Püstijalu on jalgadel püsti, seistes. „Oli nii väsinud, et maganuks või püstijalu. Ta on gripi ja kõik haigused püstijalu „voodisse heitmata“ läbi põdenud.“ Võib ka piltlikult tähendada väga kiiresti: „Sahkerdajad kaupmehed on püstijalu rikkaks läinud.“
Reklaamitud etenduse eripära on et „igaüks saab lavaaega oma stand-up'iks“. Nii on kirjas. Võib-olla on siis nagu kiirkursus. Arvata võib, et kajakas ei ole seekord püünel, vaid hoopis publikus ja naerab. Tegelikult oleksid reklaamitegijad võinud valida kuulutajaks naerukajaka (black-headed gull) või külalisesinejana kohale kutsuda teie pool maailma elutseva sugulase laughing gull, mis on eesti keeles hoopis randkajakas! Ilmselt ei saa nad naljadest ühtmoodi aru. See oht on alati.
Riina Kindlam, Tallinn