Lisaks Riina Jõe Kindlami emotsionaalsele loole kohalviibinu pilgu läbi toome teieni, lugupeetud lugejad, ka veidi ametlikuma ilme ja tooniga teavet iseseisvuspäeva tähistamisest Eestis.

Mõistagi oli aastapäevaürituste pearõhk Tallinnal, kuid teisteski linnades ja keskustes tähistati iseseisvuspäeva ja seda tehti ka pidulikult paljudes eesti kodudes.

23. veebruaril toimus Kadrioru lossis (Väliskunsti Muuseumis) pidulik tseremoonia „Eesti tänab”, kus president Arnold Rüütel andis üle riiklikud teenetemärgid 180-le silmapaistvale teadlasele, haridus-, kultuuri- ja majandustöötajale; vabadusvõitlejale, kultuurivahendajaele, Eesti sõpradele ja toetajatele maailmas jt.

Sama päeva õhtul toimus Tartus, Vanemuise saalis pidulik aktus, kus kõneles peaminister Juhan Parts, peatudes Eesti edusammudel ja ka probleemidel.
24. veebruari hommikul heisati päikesetõusul riigilipp Pika Hermanni torni, kus pidas optimistliku kõne Riigikogu esimees Ene Ergma. Ta rõhutas, et 1. maist ei ole Eesti enam üksik väike riik merekaldal, sest sellest hetkest on Eestil võimalus olla suurem, kui meie rahvaarv ja pindala seda eeldada lubavad.

Kell 10 võttis president Vabaduse väljakul vastu Eesti kaitsejõudude paraadi, mida juhatas ja kus pidas kõne kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Ta kiitis Eesti sõjaväelasi, kes kodumaal ja välismaal oma missiooni täidavad, kuid nentis samas, et NATO ega Euroopa Liidu liikmeks olek pole nõiavits, mis Eestile üleloomulikud võimed annab, vaid et Eesti peab katkematult arendama ka suutlikkust end ise kaitsta.

Kell 11.30 alanud pidulikul päevakohasel jumalateenistusel Kaarli kirikus viibisid vabariigi president ja pr. Ingrid Rüütel. Kell 13 andis peaminister Juhan Parts Toompeal Teaduste Akadeemia saalis kätte tänavused riiklikud teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning riikliku keeleauhinna.
Kell 18 algas Rahvusooperis Estonia Eesti Vabariigi 86. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert, kus president Arnold Rüütel pidas iseseisvuspäeva kõne (vt. lühendatult teisal meie tänases lehes). Kontserdile järgnes presidendi ja pr. Ingrid Rüütli vastuvõtt.

President oli esinduspeole kutsunud 900 külalist, kes sadade tuhandete televaatajate pilkude all astusid mööda punast vaipa aasta kõige esinduslikumale vastuvõtule. Nende hulgas oli praeguseid ja endisi riigijuhte, diplomaatilise korpuse esindajaid, prominente, kultuuritegelasi, aga ka pisikeste külade vanemaid — kõiki neid, kel teeneid meie riigi arengus. Neile pakuti klaas Põltsamaa vahuveini Fest ja meisterkoka Imre Kose kokkupandud rahvusliku menüü hõrgutisi. Ehk huvitab ka lugejaid, millega selle hiigelpeo külalisi kostitati. Siin on Postimehest pärinev eksootilise ilmega menüü: keeletarretis siidriga, mille peal õuna-sinepikreem; kadakamarjaga rukkisuupiste; sealiha ja rosinatega täidetud struudel; suitsutatud rostbiif pähkli-sellerisalatiga; rõikaga marineeritud lõhe; seenesalat; shampuse- ja ingverikreemi täidisega tordikesed ning palju muud.

Ka on eesti kodudes kujunemas ilusaks traditsiooniks istuda vabariigi aastapäeval õhtul sugulaste ja sõpradega ühises peolauas, kus vast küll nii elegantseid „pipstükke“ ei pakuta, aga nauditakse lihtsamat ja tavapärasemat toitu ning tuntakse rõõmu üksteise seltskonnast, aga veelgi rohkem vabadusest ja rahust ning võimalustest, mis need kaks tähtsat väärtust endaga kaasa toovad.

(Ülevaade koostatud Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal)

Eestlased Eestis

TRENDING