Õnnestumised ja rumalad faux-pas“d Eestis
Moto:
Väärtustekultuuri katkestus on üliohtlik...!
II osa /kahes osas, vt. ka I osa/

Nüüd jätkan lähiaja Eesti teemadel retrospektiivselt praegusest hetkest:
Tulin just uduvihmaselt kl 10.00-11.00 3.jaanuari 2018.a toimunud Vabadussõja sangarite mälestustseremoonialt Tallinnas Vabaduse väljakult hubasesse TA Akadeemilisse Raamatukogusse oma „reporteripäevikut lehitsema“;
Mida märkasin meeldejäävana sellest „tunniajasest hetkest“ tähenduslikkusena -... tulevikuks!
• Tseremoonia toimus väärikalt ja täpselt ajagraafikus;
• Kohal olid EV Kaitseminister, Justiitsminister, EELK Peapiiskop, Kaitsevägede juhatajad, Diplomaatilise korpuse esindus, Ülikoolide korporatsioonid jt Eesti avalikkuse esindajad; Puudus EV President...?;
• Väga meeldisid oma sõnavõttudes EV Kaitseminister hr. Jüri Luik, EV EELK Peapiiskop hr Urmas Viilma ja sõnakas ladusa tekstiga õpilane Tallinna Reaalkoolist;
• Toimus mälestuspärgade paneku tseremoonia, - kus aga puudus pärg EV Presidendilt...?;
• Vabadussamba jalamil oli rivistunud Kaitseväe orkester, milline esines väärika elegantsiga „EV hümni“ esituse, Juhan Aaviku „Hoia Jumal Eestit“ ning Vabadussõja võitlejate tunnusmeloodiatega;
• Meeldiv oli, et EV hümni asemel – ei tehtud „Ivo Linna`t“..., nagu keegi rahva hulgast tabavalt lisas;
• Nähtavalt puudusid Kadrioru EV Presidendi kantselei esindajad, kes „oleksid pidanud tulema õppima...“, - kuidas väärikalt korraldada EV tähttseremooniaid... ja kuidas edaspidi koostada lühiväärikaid esinduskõnede tekste EV Presidendile;

Edasi vaatame lühidalt ajas tagasi:
• Aastavahetuse 2017. – 2018. korraldus Vabaduse väljakul koos „Ivo Linna`ga“ ei olnud väärikal tasemel, kuigi „see“ oli planeeritud „Eesti 100“ avaüritusena, milline siiski jäi kokkuvõttes lahjaks...; sellele polegi muud lisada...;
• Väga saamatud on EV ministrid oma võõrkeelte oskuses, kus korralik inglise keele oskus peaks olema eeltingimuseks riigiametnikuks ja ministriametisse määramisel;
(... mitte nagu rahvusvahelisel „Manufuture 2017 Tallinn“ konverentsil 24-25 okt 2017.a TTÜ-s, kus näiteks EV Majandusminister IT-alal pr Urve Palo ei suutnud väljahääldada isegi väljendit „digitalisation...process....“ Ainus „hea inglise keelega“ väärikas esineja oli TTÜ rektor hr. Jaak Aaviksoo.
Mida teha...? Ainus asi – saata kõik inglise keele põhikursuse õppimisele, tekstide koostamise ning kõnetekstide ettevalmistamisele koos teatri-diktsiooniõpetajate käe alla kõneharjutustundidesse; Aega jätkub neil selleks põhitöö kõrvalt...küllaga;
• Valusad „tagasilöögid“ paljureklaamitud IT-riigi ja e-riigi vallas, kus lokkab piisavalt korralagedust ja hoolimatust oma IT-disainitöö kvaliteedis ning tellimustööde kontroll-diagnostika, testimise korraldamisel; minu hinnang Eesti IT-tööle on „3 miinus“, sest Eesti lähitulevikus hakkavad veel „välja ilmuma...“ IT-praakdisainid ja -tellimused;
• Ülikoolide lõpetajate erialane struktuur on kaldu 70% humanitaariasse ja vaid 30% reaalainetesse ning tehnikateadustesse; Peaks aga olema vähemalt - 60% reaal ja tehnika suunas ning siis 40% humanitaaria vallas;
• Lõbus oli vaadata Eesti EL-eesistumise aja tippkohtumist Tallinnas „kultuurikatlas“, kui EV Presidendi K.K. „pikk kõnelugu“ ajas paljudele EL-riikide tippjuhtidele „une peale“ ning pr.Angela Merkel „magas mõnusalt“; Kõnede tekstid tuleb ikka eelnevalt läbianalüüsida ja teha lakooniliselt lühikeseks ning esitada kas oma emakeeles või siis väärikalt mingis „väga heas võõrkeeles“;
• Kas Eesti rahvas andestab „aastalõpu hümni-jama“ ja võtab EV Presidendi K.K. vabanduse vastu?? – seda näitab aeg! Ma usun kindlasti, et „ta“ teadis,- et EV hümni ei esitata...; „luiskamine“ ei kõlba Presidendile;
• Hääletamine ÜRO-s läks „aiataha“; Eestil puudus käitumise väärikus;
• Lisada oleks veelgi, aga olgu seekord nii...; Küll neid „isetegevuslikke jamasid“ tuleb Eestis veel ka tulevikus...!

Püüan ikka olla oma „vahikoera ametis“ kodueestlaste hulgas mõnda aega edasi.


Head Uut Aastat 2018 ja tähtaastat „EESTI-100“ - kõigile eestlastele kogu maailmas.

Lugupidamisega,
Mati Pungas Tallinn, 3. jaanuar 2018.a „Vabadussõja sangaritepäeval“

Õnnestumised ja rumalad faux-pas“d Eestis
Moto:
Väärtustekultuuri katkestus on üliohtlik...!
I osa /kahes osas, vt. ka II osa/
Kordan osaliselt 23.augusti 2016.a oma kommentaari „Eesti Elu“-s, sest täna 3. jaanuar 2018.a on Eestis „lipupäev“, s.o. Eesti Vabadussõjas hukkunud ligi 6000 sangarvõitlejate mälestuspäev; see on päev ja kellaaeg – kui 3.jaanuar 1920.a kell 10.30 98 aastat tagasi „Vabadussõja rindel vaikisid kahurid ning katkes lahingutegevus...“, milline oli kokkulepitud eeltingimuseks Eesti-Vene Tartu rahulepingu läbirääkimiste järgnevaks toimumiseks:
(Muide - minu isa Aleksander/Ain ja tema kaks nooremat venda Richard/Riks ja Adolf Nigulas/Aadu võitlesid vabatahtlikena Vabadussõja rinnetel...ja said võidutasuks EV-lt „asunikutalu ulatuses ca 25ha maad... Lüganuse kihelkonnas“).

Tahan puudutada üht levitatavat ja kasutatavat väljendit Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise puhul 1991.aastal:
Üldiselt ollakse Eestis nõus, et Eestis oli aastatel 1940. – 1991. Nõukogude Liidu /loe Venemaa / ja Saksamaa-poolne okupatsioon ning annektsioon koos anastamisega...!
Tänu 1944.a eesti leegioni, saksa väeosade ja hollandi vabatahtlike ülitugevale vastupanule Narva jõe - Sinimäe piirkonnas rinde seiskamisega pooleks aastaks 1944.a, - siis nii oli võimalik suure osa eesti haritlaskonna emigreerumine sõja jalust ning pääsemine Vene NKVD hävingust.
Tekkinud Eesti pagulusintelligents valis ning koostas Eesti eksiilvalitsuse Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse säilitamiseks ja kindlustamiseks vene okupatsiooni ajaks Eestis, milline toimis samaaegselt ENSV kommunistliku lakeivalitsusega, kuni 1990ndatel aastatel Eesti Vabariik taastati.
Kas on praegune Eesti - „Eesti Vabariik“ või on edasi „kommarite ENSV“...??

Kas väljend „Eesti Vabariigi taastamine“ või eesti ajakirjanduses lokkama löönud tartu-ülikoolilik-marjulauristinlik /vabandust!/ „taasiseseisvunud Eesti Vabariik“ ...?
Need väljendid ei ole sügavalt-filosoofilis-semantiliselt samaväärsed, - nagu igahommikune „taaspäikesetõus“ on loomulik taaskorduv igapäevane sündmus aastast aastasse sajandite vältel või maailmamere „tõus ja mõõn“ vastavalt Kuu gravitatsioonimõjule...
Maailmamaade ajaloolises praktikas eksisteerinud riigi /loe – Eesti Vabariik/ iseseisvuse taastamine – ei ole „igapäevane sündmus“ ja seetõttu on ka „taasiseseisvunud Eesti Vabariik“ täiesti kõlbmatu idiomaatiline väljend.
Aeg on juba nii kaugel, et Eesti Vabariigi kohta „tuleb unustada ja mitte kasutada edaspidi ka väljendit – „iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik“, vaid lihtsalt - Eesti Vabariik ehk Eesti !

Läheme veel veidi edasi idiomaatiliste väljenditega: „vanad kommunistid“ ja „vanad komsomolid“, millised on Eestis rahvakeeles siiamaani kasutusel - kui „kommarid“ ja „komsomõlakad“, kelledest Eesti Vabariik pole oma poliitilises elus seni veel lahtisaanud... ??
Seega siis praegu kestab „kommarite ja komsomõlakate ENSV...“ Eestis edasi, nagu tabavalt nimetas eesti rahvuslane ja EV eks-parlamendiliige hr. Jüri Toomepuu, kes kogus 1990ndatel aastatel EV esimestel EV Riigikogu valimistel ülisuure valijate toetuse!

Või eriti ebameeldivad ja rõvedad väljendid on Vene okupatsiooni kohta Eestis, - nagu „nõuka-aeg“ või „stagna-aeg“,“nõukogude-aeg“, milliseid kasutatakse praegu isegi Eesti riigimeedias ja ringhäälingus...

Usun et just tänane „Vabadussõja sangarite mälestuspäev“ on sobiv minu sellise teksti meeldetuletuseks Eesti inimestele, mida ei tohi unustada....

Lugupidamisega,
Mati Pungas Tallinn, 3. jaanuar 2018.a „Vabadussõja sangaritepäeval“