“Globaalne Eesti”. Olev Olesk, Kirjastus „Varrak“ (www.varrak.ee), Tallinn, 2009; 255 lk. „Eesti perspektiiv maailma taustal“ – nii võiks ümber sõnastada äsjailmunud sini-must-valgesse köidetud raamatu pealkirja. Teose autoriks on New Yorgis elav Eesti eksiilvalitsuse viimane välisminister Olev Olesk, kes riigitegevuse kõrval on ka haridus-, rahandus- ja seltskonnategelane. Raamat on idee poolest seega Eesti ja eestluse vaatlus maailma silmadega – või sama hästi öeldult – ümbritseva maailmaelu analüüs eestlase silmadega. Seda on võimaldanud autori laiahaardeline tegevus Rootsis, Eestis, USA-s ja mujal.
Struktuurilt on teos peamiselt O. Oleski esseede, kõnede, intervjuude, memuaaride ning raamatuarvustuste kogu, millele on lisatud rikkalik pildimaterjal. Peale nende sisaldab raamat üksikuid artikleid ka teistelt eesti riigi- ja kultuuritegelastelt Eestis, USA-s ja Kanadas. Laiaulatuslikku materjali aitas toimetada Toomas Hiio.
Esitatud tekst on sisu alusel koondatud seitsmesse ossa: „Sõjaeelse Eesti poliitikast“; „Eesti poliitikast“; „Diplomaatia“; „Kultuur ja rahvuskultuur“; „Koolid“; „Eesti lipp ja Eesti Üliõpilaste Selts“; „Raamatute arvustused“.
Ülejäänud kaks peatükki („Globaalseid suhtlejaid“ ja „Eluloolisi andmeid“) sisaldavad ainult pildimaterjali.
Pealkirjas kasutatud sõna „globaalsus“ viitab autori sõnadel eeskätt nõudele, et kuna Eesti on väike riik, peab eestlane oma eluvaatelt olema globaalne, sest see on moodsa ajastu paratamatu nõue. Kuna Eestil puuduvad tähtsad maapõuevarad, siis seda enam tuleb arendada-edendada rahva intelligentsi. Inglise keeles on selleks hea väljend –
brain power. Teistele enese kasulikuks tegemine on parim garantii ellujäämiseks ajaloo ratastikus. Olgu mainitud ka autori teine globaalsuse mõiste seletus – soovitavalt tihe suhtlemine kodueestlaste ja üle maailma hajutatud väliseestlaste vahel.
Viiks pikale kirjeldada detailselt raamatu üksikuid osi ja neis toodud artikleid. Annan sisust siiski lühikese ülevaate:
1. Alaosas
Eesti poliitikast on näiteks: „Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine“, „Tänapäeva Eesti“, „Eesti ja Euroopa Liit“ jt.
2.
Diplomaatia all leiame mh. „Eesti Vabariigi esindused Ameerika Ühendriikides“, „EV Londoni saatkonnas“, „EV suursaatkonnas Berliinis“ jm.
3.
Kultuur ja rahvuskultuur ning
Koolid valgustavad rahvuskultuurilist tegevust Stockholmis, USA-s ja Torontos, kaasa arvatud ESTO-d 1996 ja 2000.
4.
Eesti lipp ja EÜS annab ülevaate Eesti lipu ajaloost.
5.
Raamatute arvustused all on ülevaated teostest „Mälestused“ (I. Raamot), „Vabaduse väravad“ (Eerik-Niiles Kross) jt.
O. Oleski raamatut on igati huvitav lugeda-sirvida. Siin on palju mälestuskilde ning sama väärtuslikku kaasaegset materjali. Nendes avalduvad teadagi tema isiklikud seisukohad, mida kõik ei pruugi jagada, näiteks ta suhtumine välis-Eesti keskorganisatsioonidesse. Raamatu esimese osa pealkiri, „Sõjaeelse Eesti poliitika“ ei vasta peatüki sisule, sest sõjaeelsest ajastust on toodud vaid mõned tookordsete riigijuhtide fotod ning Eesti valitsusjuhtide nimistu. Kõik muu (peamiselt pildimaterjal) käib hilisema aja kohta. Üldse tundub, et fotosid on raamatus liiga palju (u. 170). Neid on küll hea vaadata, kuid nende suur arv asetab teose asjaliku ülevaate ja fotoreportaazhi piirimaale. Eraldi on mõlemad alad omal kohal, kuid samade kaante vahele asetatult vähem mõjuvad.
Ma pole pädev arutlemaks raamatu tekstis esitatud fakte. Küllap autor on neid ise kontrollinud. Ainult üks viga hakkas silma. Lk. 16 on toodud mitme Otto Tiefi valitsuse liikme fotod. Neid terroriseerinud nõukogude asutus aastal 1944 polnud NKGB vaid NKVD. KGB-ks nimetati ta rida aastaid hiljem.
