Lissaboni lepingu nime kandma hakkav ELi uus alusleping töötati välja Euroopa põhiseaduse lepingu baasil ning sisaldab valdava osa selles sätestatud uuendustest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
"Tegemist on olulise sammuga Euroopa Liidu arengus," ütles Ansip. "Kokkulepe selle lepingu üle võimaldab meil lõpetada vaidlused Euroopa Liidu protseduurireeglite üle ja keskenduda reaalsete probleemide lahendamisele, nagu majanduse konkurentsivõime, energia, kliimamuutused, rahvusvaheline kuritegevus jne."
Kuigi põhiseaduslepingu ratifitseeris valdav osa Euroopa Liidu liikmesriike, seal hulgas Eesti, ei jõustunud see vastuseisu tõttu prantslaste ja hollandlaste poolt neis riikides toimunud rahvahääletustel.
Ansip avaldas lootust, et Lissaboni lepingu saatus kujuneb paremaks kui põhiseaduse lepingul.
Ansipi sõnul muutub otsusetegemine ELis tänu uuele lepingule lihtsamaks ja kiiremaks.
Lissaboni leping muudab tõhusamaks ka ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika toimimise. Luuakse kahte senist ametikohta ühendav välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht.
Täna allkirjastatud lepinguga on loobutud Euroopa põhiseaduse lepingu sarnasest terviktekstist, selle asemel muudetakse olemasolevaid aluslepinguid – Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamiselepingut.
Põhiseaduslepinguga võrreldes on uuest lepingust väljas ELi sümboolikat puudutav osa. Samuti pole enam lepingu osa põhiõiguste harta.
Lissaboni leping jõustub juhul, kui selle ratifitseerivad kõik ELi liikmesriigid.
"Ma loodan, et riigid ratifitseerivad lepingu 2008. aasta jooksul ja see jõustub 1. jaanuarist 2009," ütles Ansip.
Inga-Gretel Linkgreim
