Kontserdid toimusid ajavööndeid pidi liikudes üle nelja mandri, alates Tokyost ja kulmineerudes USA-s Philadelphias. Need leidsid aset ka Londonis, Roomas, Pariisis, Johannesburgis, Moskvas, Berliinis, Tokyos, Barrie's (Ontarios) ja Cornwallis.
Londoni Hyde Park'is tulid lavale sellised kuulsused nagu Madonna, U2, Elton John, Mariah Carey, Paul McCartney, Robbie Williams jpt., kellega ühinesid Aafrika näljahädalistele miljoneid dollareid annetanud Bill Gates ja ÜRO peasekretär Kofi Annan.
Aafrika vaesuse vähendamist toetavat sõnumit edastasid veel Björk Tokyos, Andrea Bocelli ja The Cure Pariisis, Faith Hill ja Duran Duran Roomas ning Will Smith, Stewie Wonder ja Alicia Keys Philadelphias.
Siinsed ajakirjanikud iseloomustasid Barries toimunud kontserti äärmiselt emotsionaalsena, kus esinejad lausa raputasid ja kainestasid ülemeelikut publikut oma intensiivse sõnumiga nii muusikas kui tekstis.
Kogu aktsioon oli hästi ajastatud, sest just käesoleval nädalal, 6.—8. juulini toimub Shotimaal Gleneagles'is maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G8 järjekordne tippkohtumine.
Johannesburgi kontserdil Aafrikas sõnavõtuga esinenud Nelson Mandela ütles, et kui G8 juhid kohe tegutsema ei hakka, on see inimsusevastane kuritegu.
Kogu ürituse eestvedaja, iiri rokitäht Bob Geldof kutsus maailma rikkamaid riike vaeste maade võlgu kustutama, abi kahekordistama ning tollitariife kaotama, nii et Aafrika riigid suudaksid teistega võrdselt maailmaturul konkureerida.
Vaevalt küll maratonkontsertide abil suudetakse Aafrika näljahäda otseselt ja oluliselt leevendada ning maailma rikaste rahakottide raudu avada. Ometi viidi see terav probleem eelseisva G8 tippkohtumise fookusesse nii kontsertide kui rahvarohkete meeleavalduste kaudu.
Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa on lubanud eraldada vaesusega heitlevatele aafriklastele 0,7% oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) kuni aastani 2015. Kanada, Jaapan ja Ühendriigid sellekohaseid otsuseid langetanud pole. Venemaad ei peetagi tõsiseltvõetavaks doonor-riigiks, kuna tal on omalgi palju vaesusega võitlemist.
Kanada peaministri Paul Martini abid ütlesid, et mingeid viimase minuti muudatusi ja poliitilisi otsuseid selles osas G8 tippkohtumisel ei langetata. Kanada rahandusminister Ralph Goodale ütles, et Kanadale pole lihtsalt jõukohane eraldada 41 miljardit dollarit (0,7% SKP-st) järgmise 10 a. jooksul vaesele Aafrikale. Geldof jõudis juba teravalt kritiseerida Kanada positsiooni, süüdistades Vahtralehemaad koguni USA-le moraalse varju pakkumises. Küsigem ka endalt ausalt, kui paljust oleksime isiklikult valmis loobuma nälgivate aafriklaste heaks?
Karm tõsiasi on seegi, et paljude sealsete riikide juhid pistavad laekuvad abisummad lihtsalt oma taskusse, need ei jõua kunagi tõeliste hädalisteni. Korruptsioon on mõnel Aafrika maal omandanud kolossaalsed mõõtmed. Aidan Hartley märgib oma selleteemalises artiklis 6. juuli National Post'is, et Aafrika riigijuhid kihutavad ringi Mercedestes, 300 miljonit aafriklast ei oma mingeid sõidukeid ega isegi mitte jalavarjusid ning arenenud riikide maksumaksja, kelle raha Aafrikasse läheb, sõidab keskpärase Hondaga. Ja imelik küll, Aafrika ajakirjandus suhtus Live 8 aktsiooni üpris külmalt, pöörates sellele vaid põgusat tähelepanu.
Siiski ei saa eirata tõsiasja, et aafriklased on ka omalt poolt midagi teinud. Esmaspäeval Liibüas alanud Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise peateemaks on just maailma vaeseima mandri suhted rikaste tööstusriikidega, millega omakorda õigel hetkel seda teemat võimendati.
Selle lehe kokkupaneku ajal oli G8 kohtumine alles poole peal. Lähipäevil selgub, kas Live 8 kontserdid ja AL-i abipalved majandusküsimuste üle otsustavatele G8 riikidele poliitikutele mingit mõju avaldasid.