Eesti Ohvitseridekogu Kanadas küünlakuu kokkutulekut Toronto Eesti Majas 7. veebruaril juhendas ametisõidul oleva esimehe asemel abiesimees ülltn. Tarmo Rae. Esimees lpn. Ülo Isberg oli lennanud kodumaale, kus võttis osa Tartu rahu aastapäeva tähistavast kontsertaktusest Tallinnas, et siis edasi sõita koos Eesti ohvitseridega Brüsselisse NATO reservohvitseride viiepäevasele koosolekule esindama Eesti kaitsejõude.
Delegatsiooni koosseisu kuulus seitse ohvitseri. Igal Ohvkogu kokkutulekul tegeldakse mingisuguse ühiskondliku, rahvuspoliitilise, meditsiinilise, sõjaasjandusliku või muu teemaga. On räägitud vananemisest, muusikast, UFO-dest maailmaruumis, hammaste korrashoiust ja asjadest, millel ei peaks midagi olema tegemist ohvitseri elukutsega, kuid siiski vajalik silmaringi laiendamiseks ja mis peaasi — hoiab vaimu erksa.
Küünlakuu referaadi teema oli siiski sõjalise taustaga. Referent eruohvitserist lendur ülltn. Juhan Laanes. Loeng käsitles Eesti lennunduse ajalugu ja põhines kodumaal Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandel ilmunud kolme autori (Gerdessen, Kitvel, Tilk) poolt koostatud teosel nimetusega „Aeg, mehed, lennukid“, millele oli kaastööd teinud ka ülltn. J. Laanes Kanadast.
Lennuvägi on iga riigi sõjajõududes kallim väeliik oma varustuse ja meeskonna pikaajalise väljaõppe poolest, kuid vajalik ka väikeriigile, kellel tahet oma territooriumi kaitsta. Eesti Vabariigil enne Teist maailmasõda ja ka praegu on see tahe kindlasti olemas. Juba luuretegevuseks ja päästetöödeks vajatakse õhujõude rahu ajal, rääkimata lennuväe ülesandeist vaenutegevuse puhkemisel riikide vahel. Loeng käsitles eesti soost sõdalaste osa nii oma kui teiste riikide sõjajõududes.
Kuuludes enne Esimest maailmasõda Vene impeeriumi koosseisu oli eestlaste osatähtsus sealses lennuväes suurem kui teistes väeliikides, mis referendi ütelusel oli tingitud meie rahva kõrgemast hariduslikust tasemest. Lennuvägi vajas heade eelteadmistega õppimishimulisi noori mehi. Vabadussõja puhkemisel 28. novembril 1918.a. Vene ja Eesti vahel oli eestisoost lendureid mõlemal poolel.
Noorel Eesti Vabariigil aga puudusid lennukid. Vastloodud lennuvägi oli paberil. Lennukite saamiseks oli ainult üks võimalus — sõjasaak, mis tähendas tavaliselt kordaseadmist vajavat õhusõidukit. Kuid meie poisid said parandustöödega hästi hakkama. Loeng oli vürtsitatud paljude nimede, kuupäevade ja sündmuste üksikasjaliku kirjeldamisega. Paneb imestama info rohkus, mis ülltn. Laanese ütelusel on saadud eelpoolnimetatud raamatu koostamisel nii kodu- kui välismaa arhiividest, asjasthuvitatud isikuilt ja endistelt Eesti Vabariigi lendureilt.
Nagu igal koosviibimisel, koliti ka seekord pärast referaadi lõppu E. Maja klassiruumist kohvik-restorani einetamiseks ja omavaheliseks jutlemiseks. Järgmine Ohvkogu kokkutulek on samas kohas neljapäeval, 7. märtsil 2002.a. kell 12.00 päeval. Head Eesti Vabariigi 84. aastapäeva!