Torontot külastasid kaks Eesti ohvitseri — Tapa Väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi ja vanemkaplan leitnant Raivo Nikiforov, kes esinesid loengutega Eesti Majas 9. veebruari ja Tartu College'is 10. veebruari õhtul. Esimese loengu korraldajaiks olid EKN, Toronto Eesti Selts ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas; teise korraldas Tartu Instituut. Kolonel Roosimäe loenguteemaks oli „Eesti Kaitseväe lahingtoetusüksused ja nende väljaõppekeskus Tapal“. Leitnant Nikiforov kõneles Eesti kaiseväelaste religioonist ja 2004. aasta jõuludest Eesti Kaitseväe missiooniga Iraagis.


Kol. Roosimägi rajas Tapa Väljaõppekeskuse (VÕK) kindral Einselni kui tolleasegse Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja korraldusel. Ta tutvustas end kui kolmanda põlve sõjaväelast — nii isa kui vanaisa olid ohvitserid. Keskuse rajamisel tuli arvestada nelja elementi: asukoht, ressurss, oht, ning viimasena kultuur ja traditsioon. Asukohaks oli Tapa kui tuntud raudteesõlmjaam igati loogiline; lisaks on seal alati, iga valitsuse ajal, paiknenud sõjaväeüksusi. Formeerimisega kaasusid muidugi teatud raskused. Üle võetud Nõukogude sõjavägi tuli ümber organiseerida. Mingi otsene oht Eestit praegu ei ähvarda, kuid pärast ühinemist NATO ja Euroopa Liiduga on ohu iseloom muutunud. Uueks embleemiks sai laialisirutatud tiibadega stiliseeritud kotkas, mida valguspildilt näha võis nagu paljut muudki, näiteks relvi ja lahingu-õppetegevust. Lahingtoetusüksusteks (lisaks jalaväele kui otsesele sõdijale) on kahurvägi, õhutõrje ja pioneerid. Viimase kohta tuli kolonelilt humoorikas märkus, et seda mõistet tuli noortele sõjaväelastele hoolikalt selgitada. Pioneer on teerajaja ning esmaavastaja, kel pole midagi pistmist kunagiste punast kaelarätti kandnud komsomoli eelkäijatega.

Koloneli kõnet läbis nukker alatoon, kui ta tähendas, et umbes 51% noortest on kaitseväeteenistuseks tervislikult kõlbmatud. Põhjuseks rämpstoit ja füüsilise aktiivsuse puudus. Lausa uskumatuna tundus väide, et nii mõnigi noor saab alles sõjaväes teada, et on olemas selline toit nagu supp. Füüsilise vastupidavuse katsel (jooks, kätekõverdused jne.) otsustas 46-aastane kolonel hiljuti ise poistega kaasa teha. Enda sõnutsi pole ta mingi mudelatleet ega silmapaistev sportlane, kuid saja noore hulgas leidus ainult kolm, kes teda punktidega ületasid. Väga huvitatud on ta ka sõdurite vaimsest arengust ja võitlusmoraalist. Palgasõduri mentaliteediga ei ole palju peale hakata. Tema ülim püüdlus ja tahe on mehed saata lahingusse ettevalmistatult, mitte kahurilihaks. Tundes ltn. Nikiforovi võimeid sõjaväevaimulikuna, tervitas ta õhinal võimalust viimast oma üksuse teenistusse saada.

Ltn. Nikiforov on noor mees, kes võtab oma ülesannet sõjaväekaplanina täie tõsidusega. Sõdurite võitlusmoraali seisukohalt on tähtis, milline on nende maailmavaade. Küsitledes noori kaitseväega liitujaid, mida need arvavad mingist kõrgemast võimust, mis nende samme võiks juhtida, on ta sageli saanud vastuseks, et kõik on ikka mehe enda teha ja korraldada. Kuid küsimustega pisut sügavamale tungides jäävad need isetegijad ja -korraldajad harilikult vastustega kimpu. Siin on taas tegemist nõukogude pärandiga: religioon kui kõlbmatu on välja juuritud, kuid mitte millegi paremaga asendatud. Tekkinud tühimik annab end selgelt tunda. Pilt on siiski muutumas. Kui 1998. aastal näiteks olid vaid 3 5% sõdureist ristitud, siis nüüd on neid juba 25-30%. Tapa VÕK planeerib esimesena ehitada oma territooriumile pühamu, mida hakkaksid kasutama ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja rahvusvahelistel õppustel osalevad kaitseväelased. Kabeli projekti on annetanud endine torontolane, paljudele hästi tuntud arhitekt Harri Kivilo. Ehitus läheb maksma 1,5 miljonit krooni ja see valmib annetajate toetusel ning abil. Ehitusega loodetakse alustada juba käesoleval aastal.

Veel kuulsime ltn. Nikiforovi mõnusa huumoriga edasi antud kirjeldust oma lennust Iraaki, kus tal tuli tassida lisaks kaplani väliteenistusvahenditele kiivrit, kuulivesti ja keemiakaitseülikonda. 16 kg kaaluva kuulivestita liikumine oli rangelt keelatud, selleta pääses ainult tualetti. Valitses pidev valvsus. Kaplan avaldas heameelt, et Eesti sõduritel on Iraagis hea nimi. Paljud on küsinud, miks meie sõdurid seal osalevad. Kaplan vastas lihtsalt, et seda tema ei tea, see on poliitikute asi. Kuid kuna me seal oleme, siis tuleb meil näidata end parimast küljest. Iraagis on kolm religiooni - shiiidid, sunniidid ja kurdid, kellede vahel eesti soost kristlastel tuleb korda pidada.

Eesti sõdurite jõuluteenistus peeti endises Saddami uhkes suvepalees. Ka armulauale mindi kuulivestis, kiivri lubas kaplan siiski eemaldada. Armulauast võttis osa kolm neljandikku sõdureist. Selle järgnevaks jõulukoosviibimiseks oli vaimulikul kaasas eestipärane külakost rukkileiva ja hapukapsaste näol. Verivorsti nii sooja kliimasse transportida siiski ei söandanud.

EKN-i esimees Avo Kittask ja Toronto Eesti Seltsi esimees Toomas Merilo olid ilmunud loengule toetusümbrikutega sõdurite pühamule, mis ohvitseride poolt tänuga vastu võeti. Teistel annetada soovijail palume teatavaks võtta panga rekvisiidid: Suurtükiväe Ohvitseride Kogu, Eesti Ühispank a/k 10220024665013 kood 401. Kontakt: Tapa Väljaõppekeskus, aadress: Loode 35, 45106 Tapa. Telefon 717 2805, e-post:tvok@mil.ee.

Äsja avati arve on ka Toronto Eesti Ühispangas: 11730-0

Eestlased Kanadas

TRENDING