Jutluse teemaks oli traditsiooniline ainestik, tegeldes külvi ja lõikusega. Õpetaja Kadakal on treenitud lauluhääl, mida ta ka liturgias kuulda laskis. Kui koraalide laulmise ajal oli tunda, et keegi kasutab valjuhääldaja süsteemi, siis liturgia tõestas, et see just nii ei olnud, ainult õpetaja laulis kaasa, mis kahtlemata julgustas tagasihoidlikumaid kirikulisi kaasa laulma.
Pärast jumalateenistust siirdusime kirikusaali, kus ootas Margot Nortmaa ja abiliste rikkalikult kaetud laul. Ühislaulude eest hoolitses õpetaja Aino Uusi klaverisaatel. Õppisime „Seal kus rukkiväli lagendikul hõljub“ osaliselt uute, aga väga meeldivate sõnadega.
Sõna võttis kaplan Jürjo, rääkides meile Eesti sõduri elust Kanada sõjaväes. Ta on Camp Bordenis neliteist nädalat, esimesed seitse saab vett ja vilet ja ülejäänud ajast koheldakse loodetavasti kui ohvitseri. Temal see suurt konti ei rikkunud, kuna ta oli enne kaks aastat aega teeninud Eesti sõjaväes. Juhtus olema ka Kalle Kadaka 45. sünnipäev, kogudus andis talle kantslisuuruse kaardi, lilli ja Otto Rannamäe raiutud Mehhiko marmorist delfiini kuju.
Peapiiskop Petersoo kutsus kõiki osa võtma usupuhastuspüha jumalateenistusest, mis toimub koos läti kogudusega 30. oktoobril kell 11.00 hommikul.