Toronto Eesti Pensionäride Klubi (TEPK) viimane koosviibimine kohvilauas neljapäeval, 17. augustil kujunes ka lõikuspüha tähistamiseks. Sellest kõneles klubi esimees Heikki Paara, sellest kõneles pastor Jüri Puusaag, sellest kõneles ka imekaunis laudade kaunistus, kuldkollased vahtraoksad vaasides ja nende vahel arvukad kõrvitsad.

H. Paara peatuski oma tervituses klubi liikmeile pikemalt kõrvitsal, millest peeti lugu siin mandril juba 5000 aastat tagasi. Kõrvits kasvab edukalt igas kliimas, nii soojas kui külmas, välja arvatud Antarktikas. Neid leidub ka mitmes värvis: siniseid, rohelisi, valgeid, oranzhe jt. Kõrvits sisaldab 90% vett ja on seega väga tervislik, kuigi seda kasutatakse sageli dekoratiivsetel eesmärkidel. Ka kõrvitsa õied on söödavad. Maailma suurim kõrvits kasvatati Ontarios a. 1998 ja see kaalus 1092 naela.

Heikki Paara tervitas kohaletulnud klubi liikmeid ja külalisi — pastor Jüri Puusaagi, „Variuse” teatri liikmeid Eestist ning tänas neid 24 klubi liiget, kes juba hommikul olid kohale tulnud, et seada üles lauad-toolid; katnud ja dekoreerinud lauad ning valmistanud võileivad.

Järgnevalt esinesid „Variuse” liikmed Heli Vahing, Raivo Mets ja Peeter Kaljumäe.
Heli Vahing esitas kaunikõlaliselt ja meeldivalt ühe tango Raimond Valgre heliloomingust Peeter Kaljumäe klaverisaatel.

P. Kaljumäe selgitas grupi ringreisi detaile USAs ja Kanadas lisades, et Torontosse tulles nad kõik tundsid, nagu oleksid jõudnud koju.
Peeter Kaljumäe ja Raivo Mets esitasid professionaalse meisterlikkusega ülinaljaka humoreski „Idioot”.

Lõpuks esitas Heli Vahing veel kaks laulu Zara Leanderi filmidest P. Kaljumäe klaverisaatel.
Publik tänas soojalt kõiki esinejaid ja juhatus jagas lilli kõigile kolmele.

Enne söögipalvet selgitas pastor Puusaag lühidalt ülemaailmselt tuntud lõikuspüha kujunemist religioosseks lõikustänupühaks.

Järgnes oodatud kohvipaus, mille kestel kahanesid võileibade kuhjad. Kõik võileivad olid väga maitsvad, aga eriti heeringaga. Ega jõutudki kõike ära süüa, perenaised olid arvestanud arvukama publikuga.

Pärast söögiaega kõneles J. Puusaag teemal „Mida siis teha, kui me rikkaks saame?”, kasutades teema arendamiseks teksti Jeesuse tähendamissõnast rumalast rikkast mehest (Luuk.12:16-21). Suurem osa siinsetest eestlastest on enamvähem jõukaks saanud ja võivad nautida oma elutöö vilja muretus pensionipõlves. See aeg on kätte jõudmas ka Eestis. Seal on mitmeidki asju, mis üllatavad välismaalast. Näiteks, lapsed liiguvad üksinda tänavail, mis siin mandril on mõeldamatu.

Eesti on väga kiirelt arenev riik, seal on palju kiiduväärset ja ka küllalt laiduväärset. Eesti ühiskond on kihistumas — seal on rikkaid ja ka vaeseid. Kuidas seda probleemi lahendada? Mitmed organisatsioonid püüavad leida õiget „ühiskondlikku lepet”, mida saaks paika panna südametunnistusega. See oleks leping iseendaga, see oleks soov anda tagasi osa sellest, mis meile on antud.

Septembrikuus korraldas Tartu Teoloogia Akadeemia Tallinnas ja Tartus ümarlaua konverentsi, kuhu rektor E. Haamer kutsus ka jõukaid tippärimehi USAst, et arutada, kuidas oma ühiskonda rikka inimesena teenida. Nad leidsid, et Eestil on aeg õppida vigadest, mida ameeriklased tegid möödunud sajandil, kui rikkus kasvas ühel inimgrupil ja rahvas jäi aina vaesemaks. Ameerika keskklassi areng võttis mitmeid aastakümneid. Ameerika ärimehed imestasid Eesti kiire arengu üle. Üks neist lausus koguni, et Eesti on 12 aastaga saavutanud selle, mis Ameerikas nõudis aega 200 aastat. Aga nüüd on Eestis aeg hakata jagama ja investeerima oma rikkust. Ameerika ja Kanada edukaimad kompaniid jagavad suuri soodustusi oma teenistujaile ja ka ühiskonnale.

Jumal ei ole vastu rikkusele, aga Ta küsib meilt, kuidas me seda kasutame, investeerime. Seda Ta küsib meilt ka täna, lõikustänupühal. Ta tahab eeskätt, et meie hing oleks rikas.

Heikki Paara teatas, et pensionäride järgmine koosviibimine toimub 11. detsembril, kus esineb ka Toronto Eesti Naiskoor. Ta teatas ka, et igal esmaspäeval tegutseb tervisvõimlejate grupp, milles kutsus rohkem vanureid osalema, eriti aga härrasid.

Märkmed: