Hoolimata sellest, et tänavad ümber kiriku olid üles kaevatud, oli kirikulisi harilikust rohkem. Ajakohane jutlus õpetaja Udo Petersoolt rääkis meile Samaaria mehest. Jumalateenistust kaunistas koguduse segakoor Asta Ballstadti juhatusel. Esitati J. Kremseri „Tänupalve“, K. Raidi „Issanda heldus“ ja A. Torma „Kõik taevad jutustavad“. Viimane on koori lemmiklaul, mis peegeldub ka selle esituses. Eriti peab nimetama basse, kes kõlavalt oma osa täitsid.

Peaaegu kõik kirikulised siirdusid pärast teenistust üles kirikusaali, kus naistoimkond pr. Emmy Hiire eestvedamisel oli katnud suurepärase pühadelaua. Alguses kuulsime Asta Ballstadtilt kaks klaveripala: osa Beethoveni „Sonate pathetique'ist“ ja Schumanni „Aufschwung'i“. Oli mitu arvamust, mida see nimi tähendab eesti keeles, igal juhul ingise keeles oleks kõige lähem vaste „Soaring“. Võimas muusikaline ettekanne pälvis tugeva aplausi.

Kiriku nõukogu liige Heikki Paara võttis sõna, pakkudes head ja halba uudist. Halva uudisena teatas ta, et koguduse õpetaja läheb pensionile juunikuu lõpus. See tegi kõik koosolijad tõsiseks. Hea uudis pidi olema, et nõukogu valis viieliikmelise komitee sõnavõtja juhtimisel, mis hakkab õpetajale asemikku leidma. Vastavalt kiriku kodukorrale peab seda tegema ka praost Tiit Tralla.

Tuju parandamiseks laulsime kolm ühislaulu: „Kungla rahvas“, „Mu isamaa armas“ ja „Läänemere lained“. Sõnavõtu sisu ette teades oleks laulude valik teine olnud, sest eriti „Mu isamaa armas“ toob ka pisarad silma. Pärast tänu avaldamist naiskomiteele siirdusime igaüks oma teed, olles rahul pärastlõunaga. Mind koos abikaasaga ootas laste kunstinäitus Eesti Majas, seal käimine pühkis ära kõik muremõtted.

Märkmed: