Londonisse jõudsid jõulud 18. detsembril ja algasid teenistusega kirikus. Õp Aasa alustas jutlust NASA Hubbel’i kosmosekaamerast võetud maakera pildist. Ta nimetas, et seal on näha, kuidas paljud suured linnad on säramas tuledest. Kuid poolnabadel ja paljudes kohtades pole ühtegi tuld näha. Kas ei ole inimesed kiirelt maamuna-andeid lõpetamas?

Tuhat aastat tagasi oli taevas täht, mis säras karjuste peale ja inglid laulsid uue lapse sünnist. Sõnad soovitasid karjustel minna Betlemma kummardama väikest last ja siis kuulutama sellest maailmale. Just praegu, jõuluajal, on aeg mõtelda Jumalale! On ka aeg käsi välja sirutada neile, kel pole nii palju, kui meil juhtub olema. Meie peaks soovima rahu maailmale!

Seltsi korraldatud koosolemine algas siis, kui pimendatud saali saabus Luciat lauldes väike Amanda, valges rüüs, peas põlevate küünaldega pärg. Kohe saabus ka Jõuluvana, kes jagas kinke noortele kui ka vanematele detsembrikuu sünnipäevalistele. Vana aga imestas, et keegi koosolijaist ei tunnistanud, et ta on kõige vanem!

Päkapikud ja teised korraldajaid olid ametis olnud. Laudale saabusid külmad söögid. Varsti saabus aga köögist Avo, ihudes nuga, et jagada sooja toitu. Seal oli kalkun, seapraad, verivostid ja kõik muu, mis vajalik. Teisel laual ootasid veel koogid ja magusad anded, ei puudunud ka piparkoogid ja kohv.

Jõuluvana oli õpetajalt tellinud laulu, mille ta esitas kitarril kaasa mängides.

Loosivõiduks sel aastal oli suur purk kompvekke. Selle võitis Vilma!

Ilm oli mahe ja nii oli igal kerge kohale tulla ja ka lahkuda.

Järgnevaiks tegevusteks londonlastele on jumalateenistus 22. jaanuaril, millele järgneb Pauluse Koguduse peakoosolek. Veebruaris on teenistus 18. kuupäeval. Sellele järgneb Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine.

Märkmed: