Juba aastaid asub Kanadas Tartu Ülikooli Fond, mille kaudu on võimalik teha tulumaksust mahaarvestatavaid rahalisi annetusi Eestis asuvale Tartu Ülikooli Sihtasutusele. Seda võimalust on mitmed kaasmaalased ka kasutanud -- selle kaudu on tehtud rahalisi annetusi Tartu Ülikooli töö ja tegevuse toetamiseks. Nüüd on avanenud samasugune võimalus teha rahalisi annetusi ka Eesti Muusikakadeemia (EMA) töö ja tegevuse toetamiseks, nimelt Eesti kõrgema muusikahariduse edendamiseks.

Möödunud aasta 6. novembril asutati Eesti Muusikaakadeemia ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse koostööl EESTI KÕRGEMA MUUSIKAHARIDUSE EDENDAMISE FOND (EKMEF). Vastava koostöölepingu alusel on nüüd ka paika pandud protseduur, mille kaudu saab EMA-le teha tulumaksust mahaarvestatavaid rahalisi annetusi Kanadas asuva Tartu Ülikooli Fondi kaudu suundmärkmega, et tegemist on sihtotstarbelise annetusega Eesti kõrgema muusikahariduse edendamiseks. Annetuse tshekk kirjutada nimele TARTU ÜLIKOOLI FOND ja saata Eesti Kunstide Keskusele, kes edastab kõik tshekid Tartu Ülikooli Fondi juhatusele Torontos -- see omakorda saadab raha Tartu Ülikooli Sihtasutusele, kust annetused edasi saadetakse Eesti Muusikakadeemiale Tallinnas. Ametlikuks annetussummaks jääb annetaja poolt tehtud kogusumma, seega raha saatekulud, kui neid on, toimuvad EMA arvel.

Ülaltoodule toetudes pöördume siinjuures Kanada eestlaskonna poole üleskutse ja palvega toetada Eesti Muusikaakadeemia poolt planeeritud uue kontserdisaali ehitusfondi. Kui toetus on tehtud ülalmainitud protseduuri läbi, saab annetaja siinselt Tartu Ülikooli Fondilt vastava tulumaksukviitongi.

Lisaks tulumaksukviitongile saab annetaja veel mitmeid muid hüvesid otse EMA-lt. 20 000 EEK (ca. C$2000) väärtuses annetuse puhul saab annetaja nimelise tooli uude kontserdisaali. Tooli omanik saab vaba sissepääsu kõigile selles saalis toimuvatele EMA kontsertidele (130 kontserti aastas). Annetajate nimed leiavad äramärkimist EMA aastaraamatus.

Kaks alljärgnevat kategooriat: 200 000 EEK (ca. C$20 000) nimi saali fuajee autahvlil ja 1 miljon EEK (ca. C100 000) nimeplaat saali fuajees. Need annetajad saavad lisaks nimele aastaraamatus ja vabale kontserdipääsule kutsed EMA esindusüritustele: rektori Kolmekuningapäeva vastuvõtt, kooli pidulik lõpuaktus, sügisfestival, jõulukontsert jne.

Miks on EMA-l vaja uut kontserdisaali ja mis faasis on uue kontserdisaali ehitusprojekt? Kuigi uue, suurema kontserdisaali vajadus on juba pikemat aega päevakorras olnud (praegune kontserdisaal mahutab ainult 100 kuulajat), on viimastel kuudel tekkinud idee viia ühe katuse alla kaks Tallinnas tegutsevat keskastme muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkool ja Georg Otsa nimeline Muusikakool, samuti balletitantsijaid õpetav Tallinna Balletikool. Selleks on olemas vaba krunt 100 meetri kaugusel EMA uuest neli aastat tagasi valminud majast. Töötab komisjon, kuhu kuuluvad haridus- ja rahandusministeeriumi ning kõigi loetud koolide ja EMA esindajad. Selle uue koolimaja ehituse projekti lahutamatuks osaks oleks EMA uus 530-kohaline kontserdisaal, mis täidaks ka kolme keskastme kooli kontserdisaali-aula ülesandeid. Raha loodetakse saada kolme kooli hoonete ja kruntide müügist, Euroopa Liidu abiprogrammidest, riigieelarvest ja toetustest Eesti muusikaarmastajatelt nii kodumaal kui laias maailmas. Maksma läheb projekt üle 200 miljoni krooni.

On ette näha, et eelpoolnimetatud komisjon lõpetab oma töö ja esitab ettepanekud valitsusele k.a. aprillis. Praegu toimub arhitektuurikonkurss, mille otsus peaks selguma märtsikuu jooksul.

Lähem informatsioon Eesti Kunstide Keskuselt, telefonid: stuudios 416 466-8885, kodus: 416 259-9779; e-post:

Annetused saata aadressil: Eest Kunstide Keskus, 958 Broadview Ave., Rm. 204, Toronto, Ontario, Canada M4K 2R6.

Kasutame siinjuures võimalust edasi anda Eesti Kunstide Keskuse ja meie isiklik siiras tänu Tartu Ülikooli Fondi esimehele ja juhatusele lahke vastutulelikkuse eest seoses ülalmainituga. Eesti Kõrgema Muusikahariduse Edendamise Fondi nimel täname lahkeid annetajaid juba ette, samuti Tartu Ülikooli Fond Kanadas juhatust loodetava tulevase vahendustöö eest.


Suurima lugupidamisega

Eesti Kunstide Keskuse nimel,
Stella Pahapill, president
Johannes Pahapill, abiesimees

Märkmed: