Mõned teadlased on avaldanud arvamust, et maakeral on kohti, kus inimesed ehk ei peakski elama, arvestades kõiki neid juhtumisi, mis mitmeid paiku erinevates maailmanurkades on tabanud, kõige kohutavamalt viimati Jaapanis. Minu meelest on sellel jutul oma iva sees.
Kas mäletate üleujutust Pärnus mõned aastad tagasi? Suurvesi rikkus paljud kodud ja sealsed kinnisvarahinnad langesid tohutu kiirusega. Kuna pikki aastaid oli veetase Pärnus olnud normaalne ja üleujutusi ei esinenud, siis unustasid inimesed ettevaatuse, maju ehitati veele liiga lähedale ning ei tehtud väljagi mineviku õppetundidest.
Õnneks jäid sel kevadel suuri kahjusid põhjustavad üleujutused Eestis olemata, Tartu sai arvatavasti kõige rohkem kannatada.
Ameerikas on juba alanud tornaadode aeg. Üsna hästi on teada tornaadode tekkekohad ja nende liikumisteed. Elanikud on ehitanud keldrid, kuhu looduskatastroofi eest varjuda. Kui aga juhtub, et nende majad hävivad, ehitatakse põikpäiselt samale kohale jälle uus maja ja siis jälle uus maja. Nii aastast aastasse.
Oletagem, et mingi väikese kommuuni elanikud pole juba pikemat aega näinud, et raudtee, mis nende külast läbi läheb, seisab kasutult, ükski rong pole seal pikemat aega sõitnud. Aasta pärast otsustab mõni tarkpea ehitada raudteerööbastele mingi onnikese. Miks mitte? Raudteerööpad on kindlaks vundamendiks, lisaks juhivad teeäärsed kraavid koguneva vee lobudiku eest ära ja hoiavad seda kuivana. Möödub veel mõni aeg ja naabrid märkavad, et midagi hullu seal pole juhtunud ja ehitavad ka rööbastele oma onnid. Lõpuks on kogu kommuun kolinud raudteerööbastele. Mõned ettevõtjadki otsustavad siia investeerida ja kommuun saab ehitada koole, haiglaid ja muud ühiskondlikuks eluks vajalikku nendele samadele rööbastele.
Majandus õitseb ja kõik paistab minevat suurepäraselt, kui täiesti ootamatult tuiskab teadmatusest välja rong! See rong purustab kõik elus ja eluta oma teel. Kogukonna unistused, eesmärgid, lootused ja ka perekonnad on ühe silmapilgu jooksul lõhutud. Mis juhtub edasi? Peaminister kuulutab välja leinapäeva ja riik eraldab majandusliku abi kannatada saanud piirkonnale. Samadele raudteerööbastele ehitatakse uued majad ja uued koolid ning avaldatakse lootust, et rong enam sinna piirkonda ei satu.
Kogu asja ebameeldiv külg on, et see võib mõjutada inimeste juurdevoolu Eestisse, mida peetakse maailmas looduslikus mõttes üheks kõige riskivabamaks elukohaks. Vähemasti mina olen seda ettenägelikult juba teinud ja siia kolinud.