Maarius Suviste ÕL
"Metskitsel kaks talle, davidi hirvedel ehk miiludel viis vasikat, metsseapõrsad, faasanitel tibud, kährikutel seitse-kaheksa ja rebastel kuus kutsikat. Kõigil tuleb järjest..." Nõnda räägib Alaveski loomapargi peremees Rein Kõiv.
Jutt on sellest, et nende talumaadel on praegu igakevadine beebibuum. "Kas kuuled?" küsib ta äkki. Kuuleb, kuuleb – taamal aia taga teeb kõva häält nädalavahetusel ilmale tulnud ilvesekutsikas.
Alaveski loomapark, täiesti eraloomapark, asub Võrumaal Mõniste vallas Saru külas. Kohe Võru–Valga maantee ääres on silt, mis sinna juhatab.
Talumaadel elutseb 14 liiki. Siin on kaks karu, 12 ilvest, metsseakari, rebased, kährikud, davidi hirved ehk miilud, oravad, faasanid jt.
Karud Mõmsik ja Harri saavad omavahel hästi läbi. Harri on Soomest Kuusamost, karuplika Mõmsik aga Eestist – tema jõudis kolm aastat tagasi Alaveski loomaparki Nigula turvakodust. Toona kaalus ta ligi kaheksa kilo, nüüd vähemalt kümme korda rohkem. "Ei enam Mõmsikut sülle võta," muigab perenaine Ele Kõiv.
Päevas söövad loomad ei rohkem ega vähem kui 30–35 kilo liha. Karud on eriti maiad kopraliha peale, kuid lambaliha ei taha suu sissegi võtta. "Karudele meeldib ka koprasaba," ütleb perenaine. "See on neile nagu pulgakomm lutsutada."
Loomapargis käib aastas 3000–4000 inimest, peamiselt perekonnad, ütleb peremees Rein Kõiv. Tee Mõniste valla loomaparki on üles leidnud ka kauged külalised Kanadast, Austraaliast, Hispaaniast, Itaaliast ja mujalt.
Alaveski loomapark sündis 15 aastat tagasi, kui 1978. aastast jahimees Rein Kõiv sai metsseakasvatuse loa. Sealtmaalt hakkas asi idanema. Loomapargi tohutut paberimajandust hakkas ta ajama kuus aastat tagasi.
NB! Kui lähete oravapuuri juurde ja hakkate asukaid pildistama, siis olge ettevaatlik – võib juhtuda, et orav laseb just siis sortsu. Mille suund on ettearvamatu.
