Narva Aleksandri kiriku päästmisega tegeleb maksumaksja seniajani. Foto: Tiit Blaat/EPL
Kuid Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) on pigem nagu Katar või Saudi Araabia. Summa summarum on raha palju, kuid lähemalt vaadates valitseb ebavõrdsus ja seesama jõukus pureb kiriku vaesemat poolt kannast.
Kirik hääbub. Annetajaid jääb vähemaks. EELK suudab ise aina vähem raha toota ja Eesti luterluse ellujäämine sõltub üha rohkem maksumaksjast. Kuid maksumaksja rahaga tegutsemine ei tee kirikust veel avalikku asutust, kes peab kõige kohta aru andma ja eetilisest eetilisemalt tegutsema.
Kulisside taga avaneb hoopis halastamatu äri, kus leidub nii pankrotimenetluses varade kantimist, “omi mehi” hangetel kui ka kiriku ja isiklike huvide süstemaatilist sassiminekut.
Kui rikas on kirik?
Eestis ei teagi keegi täpselt, kui palju on luteri kirikule maksumaksja raha antud.
Rahandusministeerium jääb vastuse võlgu. Ükshaaval eri ameteid ja ministeeriumeid küsitledes selgub, et riigikassast ja eurotoetustest on EELK-le 2017. aastast praeguseni laekunud 7,5 miljonit eurot. Eesti Päevalehe ja Levila analüüs näitab, et summad on aasta-aastalt suurenenud. Kriisiaastal 2020 oli valitsus luteri kiriku vastu üle aastate heldeim.
Ent laekunud infos ei kajastu riigilt Niguliste kiriku eest EELK-le antud 6,8 miljonit eurot ega riigile kuuluva Narva Aleksandri kiriku avariiremondiks eraldatud 844 000 eurot.
Nii et tavalised maksumaksjad on sada korda olulisemad kirikule annetajad kui näiteks Eesti rikkamad mehed Urmas Sõõrumaa, Parvel Pruunsild, Indrek Luukas, Armin Karu ja Joakim Helenius. Nemad on koos teiste kuulsate ärihaide ja väikeannetajatega kamba peale kokku andnud kolme aastaga EELK toetusfondi 297 000 eurot ning saanud sellega osa aupaistest ja tänust fondi veebilehel.
https://levila.ee/raadio/usu-v...