Palmipuudepühal märkisid selle päeva tähtsust Peetri koguduse pühapäevakooli õpetajad ja õpilased palmioksi lehvitades ja lauldes Pekka Simojoki laulu „Palmioksad katmas maad“ Margit Viia-Maiste juhatusel ja Riho Maimetsa klaverisaatel.

Rosemarie Lindau laulis G. Fr.Händeli oratooriumist „Messias“ aaria „Ta hoiab oma karja“, mille eestikeelse tõlke autor on Helmi Betlem. Pärast jutlust kõlas L. van Beethoveni „Taeva poole ühismeelel“ (I. Rammo tekst). Jumalateenistusel kuuldud oreli-improvisatsioon „Palmipuu tervitus“ oli koguduse organistilt dr. Roman Toilt kirjutatud just selleks sündmuseks.

Päevakohase jutluse pidas õp. Arho Tuhkru, kes selgitas palmipuudepüha tähendust. Kristus oli kuningas, tal olid valitsejatunnused, ta tõestas oma jumalikku olemust imeteoga, kui äratas Laatsaruse üles surnuist.

Jeesuse sisenemine Jeruusalemma sarnanes kuningliku vastuvõtuga, mida tema vastased ei saanud muuta, sest kogu rahvas järgnes talle lootusega, et Kristusest saaks Iisraeli vabastaja. Palmipuudepüha juhatab sisse võidunädala. Me kuulume Jumalale tema loominguna ja Jumalariigi piir lähebki läbi inimsüdame. Kuid samas toob palmipuudepüha esile inimese vastandlikkuse, sest vaid viis päeva pärast võidutsemist nõudis rahvas Jeesuse ristilöömist.

Palmipuudepüha juhatab sisse pühade teise osa — Suurel Reedel jäi Jeesus täiesti üksi. Isegi jüngrid ei mõistnud Jeesuse kui kuninga ja samaaegselt teenija isiksust täielikult.

Oleme astunud lootuse ja lootusetuse nädalasse. Ka kõige lootusetumal hetkel palus Jeesus, et võiks sündida Isa, mitte tema tahtmine.

Ja õpetaja palus, et oskaksime õigesti Kristust vastu võtta.

Märkmed: