Nüüd on udmurdi kultuuri suurkuju Kuzebai Gerdi (tapeti NKVD poolt 1937. aastal kui Soome spioon) nime kandva kooli väljasuretamine pingestamas rahvussuhteid Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Udmurdi Vabariigis. Lootuse kaotanud lapsevanemad on pöördunud abi saamiseks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poole, mille liikmeks on ka Venemaa Föderatsioon. Pöördumises süüdistatakse Udmurdi võime väheses tähelepanus udmurtide kui soome-ugri põlisrahva huvide vastu.
Võimude hoiakuid väljendab selgelt Udmurtia presidendi Aleksander Volkovi seisukoht, mida ta hiljuti väljendas kohtumisel rahvuslike kultuuriseltside juhtidega. Volkov ütles, et peab ebasoovitavaks taoliste “rahvuslike reservaatide” loomist.
Udmurdid on soome-ugri rahvas, kes elab stepivööndiga piirnevail metsa- ja metsastepialadel Kama ja Vjatka jõgede ääres Udmurdi Vabariigis. 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loeti udmurtide arvukuseks 637 000 inimest, kellest 464 000 inimest ehk 73% räägib udmurdi keelt. Nimivabariigis elab kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis. Udmurdi keelt õpetatakse reeglina vaid maakoolide algklassides.