Lootuse Küla Eestis
Ainuüksi väga väikeses Eesti riigis on hinnangulisest 10 000 süstlakasutajast sõltlast, mis on kogu Euroopas kõrgeim näitaja elaniku kohta.
Mõned aastad tagasi Eesti Konjunktuuri Instituudi poolt läbi viidud uuringu põhjal tarbis umbes 86% 16 - 75aastasest elanikkonnast alkoholi. Statistika näitab, et 12 aasta jooksul on Eesti riik alkoholi tõttu kaotanud 45 700 inimest vanuses 15-49, olles Euroopa Liidu üks väiksematest riikidest.
Murettekitavad on ka politseiaruanded. Viimastel aastatel on 18% liiklusõnnetustest põhjustatud joobes juhtimisest (2007. a oli see näitaja 22%).
Nende murettekitavate uudiste keskel on ka häid uudiseid inimeste läbi, kes toovad esile muutusi nende elus, kes otsivad abi ja tahavad oma elusid muuta. Lootuse Küla pakub 10 kuu kuni 3 aastast pikkust narkootikumide ja alkoholi rehabilitatsiooni ning väljaõppe programmi residentsis. Eesti pealinnast Tallinnast umbes 50 km kaugusel keset männimetsa asuv Lootuse Küla on oma nime vääriline asutus. Viimase 15 aasta jooksul on üle 500 mehe läbinud programmi, mis pakub lootust elu muutmiseks. 70% programmi lõpetanutest on jätkanud taastumise teel, neil on töökoht, nad elavad produktiivselt oma perede ja ühiskonna keskel.
Kuna sõltuvus puudutab otseselt seitset pereliiget, on sõltuvuse mõju eriti laastav naistele, lastele ja vanematele. Mitte ainult sõltlane, vaid kogu pere kannatab. Taastumise protsess hõlmab igat pereliiget.
Iga programmis osalev mees täidab töökohustusi ning osaleb interaktiivses stiilis õppeprogrammis. Lootuse Külas on tööstus, kus mehed iga päev töötavad, omandades oskusi ning tööeetikat.
Lootuse Küla asutajaliikmed Eestis ja Kanadas -
piiskop Märt Vähi ja
õp. Andrew Vähi on Torontos Lootuse Küla programmi esitlemas
neljapäeval, 12. mail kell 7 õ Tartu College’is Eesti Õppetöö Keskuse/VEMU korraldusel koostöös Estogeneration’iga.
Märt Vähi, kes on vaimuliku juhtimise eestvedaja, on oma ülejäänud elu koos poja Andrew’ga pühendanud Eesti rahva teenimisele selles aktuaalses valdkonnas. Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 2014 omistas president Toomas Hendrik Ilves iseseisvuspäeva tseremoonial Märt Vähile III järgu Punase Risti teenetemärgi Eesti rahvale osutatud tegevuse eest. Märt pälvis ka mitmeid muid auhindu - Eri Klasi Eesti Uhkuse auhind, Harju maakonna esinaise Ülle Rajasalu poolt üle antud Teenetemärk ning mitmeid muid tunnustusi politsei, vangla valitsuselt, Eesti kirikute nõukogult ning muudelt kohalikelt ja riigiasutustelt. Lootuse Küla töötab käsikäes Eesti Justiitsministeeriumiga, eriti vanglast vabastamise programmis, mida riik osaliselt rahastab. Üldiselt sõltub Lootuse Küla töö ja areng täielikult avaliku sektori rahastamisest, toetustest ja annetustest.
Märt, kes sündis Eesti vanemate peresse Rootsis, kelle juured on Hiiumaal ja Laitses, kasvas üles Kanadas. Märt on teeninud Kanadas pastorina, New Brunswicki provintsi seadusandliku kogu kaplanina, elanud Euroopas, vedades nõukogude ajal Piibleid salakaubana raudse kardina taha, enne Lootuse Küla rajamist oma vanaisa maadele ka töötanud kolleegide Harry Leesmendi ja dr. Allan Lauriga Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku rajamisel. Isast ja pojast koosneva meeskonna lugu on täis uskumatuid katsumusi, usku, julgust ning kohati võimatute olude vastu töötamist. Andrew jätkab nii juhipositsioonil Eestis kui ka kiirelt kasvava Lootuse Küla eestvedamisel New Brunswickis Kanadas.
Eesti Lootuse Küla on eri faasides laienenud kolme keskusesse Eestis. Plaanis on naiste keskuse avamine selle aasta septembris.
www.lootusekula.eewww.villageofhopenb.ca