Kanadas Kotkajärvel lõppes juba 50 aastat tegutsenud Metsaülikooli järjekordne tegevusnädal. Esimene Metsaülikool toimus 1967. aastal ja selle eesmärk oli tutvustada, jäädvustada ja arendada eesti keelt, kultuuri, rahvustunnet ja iseteadvust pärast sõda raudse eesriide taha jäänud Eesti noorte hulgas.
50 aasta jooksul on vahetunud lektorid, juhatajad ja osavõtjad, kuid Metsaülikooli vaim on Kotkajärvel ikka veel tugev.
"Mul on hea meel näha, et 50 aastat tagasi algatatud liikumine ikka veel aktiivselt toimib ja et noored on sellest huvitatud. Metsaülikool oli loodud selleks, et keele ja teadmiste kaudu aidata noortel eestlastel püsida oma rahva juures. Kuigi Eesti on nüüd vaba, on kontakt Suure Venna Eestis ja väikeste vendade vahel välismaal ikka aktuaalne ja päevakohane," rääkis esimese Metsaülikooli juhataja Olev Träss.
Praeguseks on Metsaülikooli juhendamise üle võtnud noorem meeskond eesotsas juhatajate Maimu Möldri ja Toomas Meriloga.
"Meil oli sel aastal väga põnev programm. Kirjandusteadlane Sirje Kiin rääkis Siuru tegevusest Eestis, lingvist Indrek Park Indiana ülikoolist pidas loengu põlisrahvaste keeltest USA-s, lisaks veel Erik-Niiles Kross Eesti rahvaarvu kasvatamisest ja rahvusriigi hoidmisest. Riho Västrik pidas loengu Eesti mängufilmidest nõukogude ajal. Noored teadlased Helmi Kreinin ja Kärt Kanger rääkisid DNA-st, molekulaarbioloogiast ja antibiootikumidest. Teemade valik oli väga lai," selgitas Maimu Mölder.
Lisaks Eesti-teemalistele ja üldteaduslikele loengutele toimub Metsaülikoolis muudki tegevust. Näiteks õpitakse kanuuga sõitmist, metsas ellujäämist, toimus kringli tegemise huviring, arutelud, seminarid ja rahvatants.
Metsaülikooli juubeliaasta lõppes suure rahvapeoga Kotkajärve metsas.
