Halliste koguduse õpetaja on muredest väsinud ning paneb pastoriameti maha.foto: MIKK MIHKEL VAABEL/SAKALA
9. juulil kirjutas «Sakala» Halliste kiriku katuse remondist, mis pidanuks valmis olema juba 20. aprilliks, aga polnud tol hetkel veel alanudki. Olukord ei ole ka praeguseks muutunud.
«Tellingud on püsti, aga tehtud pole seal midagi,» lausus Kalle Gaston.
Seda, et töö pole ikka veel alanud, kinnitas ka ehitust organiseeriv Aavo Moks. Ta lubas sellega siiski järgmisel nädalal algust teha ja lõpetada juba käesoleva kuu sees.
Lubatakse pihta hakata
Aavo Moks on isik, kes tagab osaühingule Mulgi Maaehitus muinsuskaitseobjektil tegutsemiseks vajaliku loa. Halliste kogudus on lepingu sõlminud just Mulgi Maaehitusega, aga selle juhi Madis Randaru sõnul korraldab Moks kiriku katuse remonti väljaspool ettevõtet.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi rääkis, et kohtus Aavo Moksi ja teiste Mulgi Maaehituse esindajatega möödunud nädala algul ja leppis nendega kokku, et tööd alustatakse esimesel võimalusel. Probleem õigel ajal pikendamata jäänud muinsuskaitseameti loaga, millele Moks juulist viitas, on Kivi sõnul nüüdseks lahenenud. «Paberimajandusega on kõik korras.»
Anne Kivi lausus, et kui töö ei alga ka järgmisel nädalal, tuleb asjale konkreetsem käik anda. «Ehitus on pikalt veninud, kuigi kogudus maksis raha ette. Oleks väga inetu, kui ehitajad nüüd ka alt veaksid,» lausus Kivi.
Kalle Gaston ei osanud öelda, kui palju hiljutised tormid ja sajud on katkist katuseosa räsinud, sest pole üleval tellingutel käinud. Küll aga teab ta, et ühe tormi ajal murdunud puuharu rikkus katuse tagumist osa.
Gaston paneb ameti maha
Tõenäoliselt jääb Kalle Gastonil katuse uuendamine kirikuõpetajana nägemata, sest ta on juba teatanud, et lahkub Eesti evangeelsest luterlikust kirikust (EELK).
Gaston ütles, et kõnealune otsus on Hallistes toimuvaga seotud, kuid lisas, et põhjusi on teisigi ning lahkumisele on ta mõelnud juba kolm või neli aastat.
Gastoni sõnul tuleb maakogudusi teenival kirikuõpetajal selle nimel, et kogudus hädapärastki toime tuleks, pidada rohkem ameteid kui kaks Hunt Kriimsilma. «Ma olen väsinud korraga väga paljude inimeste eest olemisest,» tunnistas ta.
Suurtes kogudustes on olukord Gastoni kirjeldust mööda sootuks teine, sest juhatusse on võtta mitmesuguse haridusega inimesi. Maakogudustes kuuluvad juhatusse enamasti pensionieas naised. Hallistes pole juba kaks aastat juhatuse esimeest olnud, sest seda kohta keegi lihtsalt ei taha.
Edasise suhtes pole Gastonil kindlaid plaane. «Esialgu ei tee ma mitte midagi,» lausus ta ja ütles, et iseendas selgusele jõudmiseks on vaja süsteemist eemalduda.
«Teoloog olen ma ju edasi, ainult et mitte EELK-s. Võib-olla avan veebilehe, kus pakun inimestele hingelist abi. Kirjutada tahaksin samuti, see plaan on palju kordi edasi lükkunud,» mõtiskles ta.
