Jaak Uibu
Eesti loomeliitude ühispleenumist 1.-2. aprillil 1988. aastal möödub tänavu 25 aastat. Ühispleenum oli ajalooline sündmus taasiseseisvumise eelloos. Loomeinimeste poolt öeldi seal välja aastakümneid allasurutud soovid, seisukohad ja nõudmised. Ja need julgustasid ja hingestasid kogu rahvast. Küllap enamus tolle aja unistustest ja lootustest on tänaseks täitunud.
Siiski veelgi teravamalt kui tollal, kerkivad täna esile Lennart Meri poolt 25 aastat tagasi ettekandes Kas eestlastel on lootusi? välja öeldud murelikud seisukohad demograafilise olukorra kohta:
- Eesti rahva hetkeseis on kriitiline, aga mitte pöördumatu – eeldusel, et valitsus seda küsimust prioriteetseks peab.
- Meie esimeseks kohuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust.
- Valitsus, partei ega ametiühingud oma 1987. aasta ühismääruses ei söandanud sõnastada eestlaste kui rahvuse väljasuremise ohtu. Diagnoosi puudumisel on tarbetu otsida ühismäärusest vähegi tõhusaid vastuabinõusid.
- Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktiks on noor eesti perekond.
- Eesti ei ole väike... Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.
Oli aasta 1988 ja Lennart Meri paremad päeva olid veel ees. Ent juba siis andis ta testamendi tähendusega sõnumi nii tollasele kui järgmistele põlvkondadele. Ja kui tänane rahvastikustatistika peegeldab depopulatsiooni ja selle süvenemist, siis tulevad Lennarti Meri hoiatused tõsta käsu staatusesse. Seda enam, et rahvaarvu kirjutati tollal numbriga 1,56 miljonit, aga täna 1,28 miljonit. 1989.a. ja 2011.a. rahvaloenduse võrdlusandmed näitavad eestlaste arvu kahanemist 61 tuhande võrra ja miljonirahvast on alles vaid 902 tuhat. Selle piiratud hulga taastepotentsiaali vähenemist kinnitab tõusnud eluiga. Kas tähelepanu noorele perekonnale, millest rääkis Lennart Meri 1988. aastal, on maa ja kodude tühjenemise ajal ülimuslikus proportsioonis materiaalse ja propagandistliku panusega meelelahutusele, mitteabielulisele kooselule, kurjategijatele, vangidele, vähemustele, heidikutele ja suurehitustele!?
Pöördume Teie kui ühispleenumi õigus- ja kohustusjärglase poole sooviga, et süveneksite juurdelisatud ettekandesse ja põhiseaduskomisjonile saadetud märgukirja. Palume kujundate oma seisukoht ettekande teises osas esitatud viie küsimuse (vajame Riigikogu seisukohta rahvastikukriisi suhtes jt) ja kolmandas osas toodud seitsme ettepaneku suhtes (ettekanne õiguskantslerilt seadumuudatuste kohta, mida tingib rahvastikukriis jt). Palume need edastada Riigikogu põhiseadus-komisjonile aadressil ja avaldada kultuurilehes Sirp. Koopia palume saata Toompea Haridusseminarile meiliaadressil
Veel lootuses,
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.
Toompea Haridusseminar
jaak.uibu@mail.ee
