Nende sõnade tähendus on aga natuke sügavam, kui lihtsalt kiiresti pühadeoste sooritada. On imeline tunda, et tänases meeletus tarbimismaailmas on SWEAsse kuuluvad tublid rootsi päritolu naised suutnud säilitada midagi tõelisse jõulumeeleollu kuuluvat, midagi harrast, maalähedast ja inimlikult sooja. Küllap see ongi üks põhjustest, miks novembri lõpus toimuv kahepäevane rootsi jõulufestival meelitab kokku suure hulga särasilmseid inimesi.
Harbourfronti hoonesse sisenejaid võtavad vastu lahked korraldajad, kes jagavad festivali kavasid ja juhatavad külalised soovitud ruumidesse. Põhiline ostlemiskoht on nn Brigantine Room, kuhu sisse astudes satuksid nagu väikesesse päkapikkude tööruumi. Keset tuba on kaunis väljapanek eestlastelegi nii tuttavatest jõulumeenetest. Ja neid valmistavad virgad käed kohapeal aina juurde! Kaugemalt saab koti sisse rootsi kohvi, heeringaid, piparkoogisiirupit, head pehmet juustu, komme, pohlamoosi jpm., millega põhjamaise päritoluga inimesed meelsasti oma jõululauda katavad. Kohapealt saab ka rootsi raamatuid, suveniire, värskeid saiu, kukleid ning muidugi traditsioonilist jõulujooki rootsi glöggi. Ei puudu loterii ja käimas on vaikne oksjon, millele saab pakkumisi teha pühapäeva pärastlõunani.
Kes ei suuda rikkalikust kaubavalikust kohe midagi valida, võib vahepeal külastada hoone teist tiiba. Miss Lou nime kandvas ruumis on üles seatud lauad lastele käsitöö tegemiseks, piparkookide küpsetamiseks või kaunistamiseks. Samuti on lastel võimalus koos Pipiga tantsida jõulupuu ümber. Pipi looja Astrid Lindgren oleks tänavu 14. novembril tähistanud oma 100. sünnipäeva. Selle tähtpäeva märkimiseks aga oli eraldi väljapanek, samuti nagu kuulsa botaaniku Karl von Linné 300. sünniaastapäeva (23. mai) tähistamiseks.
Suur hulk jõululaada teadjamatest külastajatest aga seavad end varakult järjekorda, et saada osa Lakeside terrassil toimuvast laulu- ja rahvatantsuprogrammist ning näha Luciat.
Lucia on rootsi rahvapärimustraditsioonis vägagi tähtis tegelane. Luutsinapäevaga (13. dets.) algab Rootsis tegelik jõuluaeg. Valitakse iga maakonna ja kogu Rootsi Lucia, kes juhib luutsi(na)päeva protsessioone. Siinnegi Lucia (saladuskatte all olgu öeldud, et tänavune Lucia oli tegelikult Annika) kandis peas traditsioonilist igihaljast krooni pikkade põlevate päris! küünaldega ja seljas punase ehisvööga pikka valget kleiti. Talle järgnesid üle kahekümne väiksema ja suurema saatja. Publik sai nautida toredaid rootsi rahvatantse, pühadelaule ja laste esitatud muusikalist kava.
Pärast silma ja kõrva paitavat programmi on taas võimalik jätkata varem katkenud tegevusi ja muidugi tuttavatega suhtlemist, sest kindel on, et igal aastal kohtad seal ka rahvuskaaslasi, kes nagu sa isegi, on tulnud otsima ja leidma seda traditsioonilist jõulutunnet, mis kipub suure askeldamise ja kiirustamise sisse ära kaduma.
Lucia on linna jõudnud. Selleaastane jõuluaeg võib alata!