12. märts 2014 18:07
Karu Karoliina Foto on illustratiivne
FOTO: Priit Simson
"Ja karud kriibivad ust..." Oli kunagi ammu selliste sõnadega laul ansamblil Metallist. Täna on aga olukord selline, et varsti võivad vene karud meie ust kriipida ja selle ka maha murda. Mitte, et see kuigi tõenäoline oleks, aga mis siis juhtub, kui suur Vene Karu peaks Eestisse tulema? Mitte midagi ei juhtu.
Kõige hullem mis juhtuda saab, on see, et võimule (näilisele võimule) pääseb Savisaar. Sõda ei tule, küüditamist ei toimu, euro kehtib edasi, ka Euroopa Liidus oleks Eesti endiselt edasi, lihtsalt viimane sõna öeldakse siis Moskvas, mitte Brüsselis.
Milleks peaks Moskvale vaja olema Eestit kui osakest emakesest Venemaast? Kui neile üldse Eestit vaja on, siis vaid väravana Euroopa Liitu ja see tähendab, et Eestile jääb alles näiline iseseisvus, piirid jäävad reisimiseks (või põgenemiseks) endiselt valla ja elu veereb oma rada pidi edasi.
Üsna põhjendatud väide paistab olevat see, et siis hävitatakse eesti keel ja kultuur. Võimalik, isegi väga võimalik, sest selge on see, et kui me peaks sattuma Moskva mõjusfääri, siis saaks muulased oluliselt rohkem õigusi ja kindlasti saaks Eestist riik, kus teiseks riigikeeleks on vene keel.
Tegelikult aga ei muutuks ka siis midagi - eesti kultuuri ja rahvusluse hävitamine käib juba aastaid, seda juhitakse Brüsselist ja täide viivad seda meie oma rahva hulgast valitud kupjad. Kuidas saaks teisiti vaadata JOKK-genotsiidile, mida meie rahva vastu toime pannakse: teadlikult on loodud olukord, kus inimesed on sunnitud riigist lahkuma, teadlikult on loodud olukord, kus inimesed kolivad maalt linnadesse, sedasi suretatakse välja põllumajandus ja tööstus, kuigi viimane müüdi tegelikult juba ammu välismaalastele maha. Nii et ei muutuks ka siin midagi.
Kes asjaga vähegi kursis on, teab, et sõnavabadust ei ole meil enam ammu - peavoolumeedia edastab ainult seda infot, mis on võimuparteidele sobilik.
Olles lugenud piisavalt palju kommentaare, siis inimõiguste piiramine peaks meie kodanikele meeldima - vikerkaarelipud rebitaks maha ja kurjategijad saaks noomituse asemel reaalsed karistused.
Kas midagi läheks ka paremaks, kui Venemaa meie ukse maha murrab? Aga muidugi! Poliitikutele ja paljudele ametnikele peaks see lausa pidu olema. Täna pannakse siiski veel pahaks, kui mõni poliitik või ametnik pistist võtab - venelastega seda probleemi ei ole - on ju korruptsioon üks osa nende valitsemissüsteemist.
Tulemus: tavalise maksumaksja jaoks ei muutu mitte midagi, oleme edasi odav tööjõud, kelle arvamus kedagi ei huvita. Muutuda saaks midagi ainult siis, kui Eesti oleks tugev iseseisev riik, kus otsustajaks on rahvas, mitte võõrad võimurid Brüsselist, Moskvast või hoopis Pekingist. Mõte iseseisvast Eestist on aga muutumas hämaraks unistuseks.