Delfi Rahva hääl
Toimetas:
Ragnar Teeveer
http://rahvahaal.delfi.ee/news...
On kummaline, kui tundlikuks on inimesed muutunud anonüümsete kommentaaride suhtes. Väidetakse, et mõned ei julge enam oma arvamust avaldada, kuna kardavad häirivaid anonüümseid kommentaare. Kas ikka peaks nii tundlik olema? On ju ammu teada, et inimesi on igasuguseid – erineva vaimse pagasiga. Kas maksab siis nende pärast ärrituda ja oma arvamust vaka all hoida?
Miks oleme muutunud nii tundlikuks – solvujateks? Vaimselt tervet ja väljakujunenud isiksust ei tohiks karvavõrdki kõigutada kellegi anonüümne kommentaar. Täiskasvanud inimene võiks ikka aru saada, et sellel kommentaatoril võib lihtsalt olla halb päev või siis miljon muud ratsionaalset või irratsionaalset põhjust kirjutada just selliseid kommentaare, nagu ta kirjutab.
Rumal on reageerida kommentaaridele, mis sulle ei meeldi, kuid veel rumalam on hakata neid keelama. Loomulikult tuleb kommentaare modereerida ning kuritegelike kommentaaridega tegeleda, aga erinevaid arvamusi, olgu need esitatud kuitahes jõuliselt, tuleb aktsepteerida, isegi kui need on vastumeelsed. Nagu ütles Voltaire: "Härra, ma ei ole nõus teie seisukohaga, aga oleksin valmis surema teie õiguse eest seda väljendada."
Omaette küsimus on kommentaaride mõju alaealistele, väljakujunemata isiksustele. Nemad võivad anonüümseid kommentaare tõesti puhta tõena võtta ja suisa solvuda. Teisalt aga noored just vajavadki vanemate ja elukogenud inimeste selgitavaid ja parandavaid kommentaare. Muidu võib välja kujuneda väga enesekeskne ja ülitundlik solvumispundar, kes vastuvaidlemist ei salli.
Inimesed, ärge olge nii tundlikud! Kas teie ego seisab tõesti nii nõrgal vundamendil, et anonüümsed tatipritsmed suudavad seda kõigutada? Kui jah, siis olen teie vaimse tervise pärast tõsiselt mures. Ehk peaks kaaluma vastava asjatundja poole pöördumist ja abi otsimist?