Alles see oli, kui kirjutasime: „Miks ühinevad kaks Toronto Eesti ajalehte?“ Ridade vahelt leiame peale asjalikkude arutluste ka ennatlikku muret. Umbes kuu hiljem lugesime, et „Täna tuli Eesti Elu!“ (Vt. E.E. 19. Jaan. 02).
Elmar Tampõld
Selles kirjatöös on soovitus, et uus häälekandja pakuks tulevikus järjepidevust harjumuslikkude soovide rahuldamiseks, aga ka ajaga kaasasammumist.
Sada päeva hiljem ei möödu me veel verstapostist, mis õigustaks hinnete jagamist, aga kas ei tundu meie uus Eesti Elu päris omana ja ammuolnuna? Ja kas mitte sellepärast, et ühinemine oli meie oludes nii loomulik? Ilmselt saavutasime liitumisega oma osade täissumma. „Järjepidevust“ on E.E. küllusega jaganud — ajaga kaasasammumiseks seatakse jalga!
Võrgukülastajatelt loodeti suuremat kaasalöömist. Vaado Sarapuu ilusate „pildiväljakutega“ oleme küll värvirikkad (ainuüksi „lillelastest“ on 50 videofotot). Kuhu on aga jäänud meie lugejate sõnalised kaastööd/mõtteteritused, kommentaarid? Arvan, et tellijatena tunnetame juba ajalehtede ühinemisega saavutatud küllaltki nimetamisväärset rahalist kokkuhoidu, mida peaksime suunama teistele eesti ühiskonna vajadustele ja ettevõtmistele.
Sada tihedat tööpäeva on „paberisse pandud“. Nagu kombeks, on nüüd lugejatel vaba voli nõu anda või nuriseda!
Head lugemist soovides, ELMAR TAMPÕLD, E.E. tellija
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
kah kommentaator19 Apr 2002 05:49
'Kommentaator' räägib õiget juttu, inimesed lihtsalt ei hooli küllaldaselt teemadest mida leht kajastab. Välismaal (väljaspool Eestit) lihtsalt ei juhtugi palju midagi vastuolulist mis ärgitaks kommenteerima. Kui, siis ainult torm veeklaasis.
kommentaator17 Apr 2002 06:37
Kommentaare on vähevôitu jah. Üks pôhjus on muidugi see, et Eesti Elu (ja Vaba Eestlane ja Meie Elu enne) ei ole just leht mida vôiks nimetada kontraversiaalseks (vastuoluliseks on vist ilusam eesti sôna). Enamus artikleid Eesti Elus on ülevaate artiklid sündmustest ja see ei tekita lugejas just palju emotsioone. Kui ongi mingi kohalik sündmuse mis vôiks tekitada vaidlusi ja emotsioone, siis kôik on siin nii kenad ja tagasihoidlikud ja ei taheta omavahelisi arveteklaarimisi kogu maailma ette tuua. Kui Eesti Elu alustas, siis oli môningaid krôbedamaid kommentaare, just sellepärast, et see tekitas inimestes emotsioone.
Kui vaadata kommentaare Eesti lehtedes, siis poliitiliste artiklite kohta on enamus kommentaare kaunis läbipaistvalt erakondade enda poolt kirjutatud ja muude nn. kollaste uudiste kommenteerijad on jobud kellel pole muud targemat teha. Spordiuudised (olümpia saavutused) on erand, seal mängivad emotsioonid suurt rolli ja nende uudiste kohta on Eestis kommenteerijaid väga palju.
Ja EE paberiväljaanne vôiks minu meelest teha rohkem reklaami vôrguväljaandele, minu meelest ei ole ilmunud isegi mingit artiklit kogu selle neti asja kohta.
