Ajalehe Vaba Eesti Sõna 12. juuli numbris oli arutelu president A. Rüütli poolt omal ajal esitatud Eesti-Vene piirikavandi kohta. Lubatagu seepärast mul lisada järgmist.
Aastatel 1989/90 läks käiku koostöö tookordse Eesti ning Bostoni lähedal, Waltham'is, asuva Bentley College'i vahel, mille alusel Bentley (nimekas majandusala ülikool) määras järgmise 4-5 aasta jooksul suurema hulga stipendiume eesti üliõpilastele. Kokku said erihariduse 41 või 42 tudengit, kes Eestisse tagasi minnes tõusid seal juhtivatele kohtadele, andes Eesti majanduse ülesehitamistöös hindamatu panuse.
Kuna sel ajal oli ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Arnold Rüütel, siis kutsus Bentley ta 1991. a. sügisel USA-sse ja andis talle pidulikult audoktori kraadi.
Olin sel ajal Bostoni Eesti Seltsi esimees ja mäletan sündmust hästi. Korraldasime koos paari kohaliku eestlasega Rüütlile õhtusöögi, kus mul avanes võimalus temaga pikemalt arutada Eesti-Vene tulevase riigipiiri küsimust. A. Rüütel mainis, et tahab kindlasti esitada Venemaale kava, mille alusel Petserimaal jookseks piir põhja suunas läbi kolme järve — Mogilnoje, Velje ja Mustjärv — kuni Pihkva järveni, jättes Petseri linna Eestile. Ühtlasi pidi aidatama kohalikku elanikkonda soovi korral ümber asuda, s.t. eestlased Eesti ja venelased Vene poole. Narva taga lootis Rüütel Ingeri Vabariigi või mingi autonoomse ala loomist, mis oleks siis puhvriks Eesti ja Vene vahel.
Võin seepärast kinnitada, et Rüütli seisukoht polnud sugugi viinaklaasi taga hautud mõte (nagu artiklis vihjatakse), vaid tal oli arvestatav loogika. Kui Ingeri ettepanek kõlab ehk utoopilisena, siis Rüütli poolt soovitatud Petserimaa lahendus oleks kindlasti olnud parem praegusest. Kas A. Rüütel küsimust Jeltsiniga arutas, seda mina ei tea. Väärib siiski tunnustust, et ta oli probleemile tõsiselt mõelnud.
Lugejakiri: Üks kommentaar
Arvamus
TRENDING
