Lühikommentaar eelmises lehes ilmunud lugejakirjale (lk. 28)

Hr. Tampõld teatas eelmises väljaandes, et uuel ühinenud eesti ajalehel Eesti Elu on möödunud sada tihedat tööpäeva ning need on „paberisse pandud“.

Tundub üsna loomulikuna, et lugeja ei pruugi vahel arvatagi, mida ajalehetöö endast kujutab. Teadagi on iga täisväärtusliku väljaande juhtimine ja toimetamine ennastsalgav pidev töö.

Loomulik on ka see, et paljud lugejad teavad hr. Elmar Tampõllu isiklikku panust Eesti Elu sünnile. Lehele, mille ilmumine nüüd kõigile nii loomulik ja arusaadav tundub. Hr. Tampõllu tark tegutsemine eesti ühiskonna edasise eksisteerimise nimel oli kui januse hobuse veeallika juurde juhtimine. Kõige selle tulemusena on Tartu College'i Kirjastuskomitee kindlustanud kõigile lugejaile kindla järjepidevuse meedia vallas.

Me tunneme kindlasti uhkust uue väljaande üle. Me kahjuks aga ei tea, missugust ennastsalgavust ja loogilist selgitust kahe kindla traditsiooniga lehe ühinemine nõudis. Ja ei pruugigi teada. Siinkohal oleks õige meenutada lugejakirja sõnu: „…tunnetame juba ajalehtede ühinemisega saavutatud küllaltki nimetamisväärset kokkuhoidu, mida peaksime suunama teistele eesti ühiskonna vajadustele ja ettevõtmistele.“

Eeltoodule viidates üks mõte ja lahke soovitus. Meie ühiskodu — Eesti Maja — vajab igakülgset toetust ja abi. Sellest on ajaleheveergudel palju kirjutatud. Organisatsioonid, üksikisikud — kõik, kes me võitleme siin eestluse püsimise nimel — suunakem see rahaline kokkuhoid, mis lehtede ühinemine kaasa tõi, meie ühiskodu edasiseks kindlustamiseks ja püsimiseks! Selleks on olemas mitmeid mooduseid, tarku ja toimekaid kaasmaalasi meil jätkub.

Ajaleht Eesti Elu on aga oma saja tööpäevaga näidanud, et tark tegutsemine on külvajale esimene nõue, et vili oleks rikkalik. On, millest eeskuju võtta!

Tuhanded tervised Sulle, EESTI ELU, ja tuhat teravat sulge nii toimetajaile kui ka kaastöölistele!

Märkmed: