(Algus Eesti Elus nr. 46)

Kristiina Ehin. Emapuhkus. Pandekt, 2009
„Emapuhkus“ on Kristiina Ehini viies luulekogu. See on kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt. Luulekogu neli tsüklit käsitlevad naiseks ja emaks olemise erinevaid tahke nüüd ja ennevanasti. Luuletusi saadavad katkendid autori perepärimusest, mis loovad sideme esiemadega.

Tiia Kriisa. Naine. Ilmamaa, 2009
„Naine“ on autori kolmas romaan sama peategelasega. Salapäraselt autobiograafiliste vihjetega romaanis kohtub lugeja taas „Tüdrukust“ (1997) ja „Võõrast“ (2001) tuttava Moonikaga, kellest on saanud näitlejanna. Ühe pika autosõidu jooksul laseb ta silmade eest läbi oma naise-elu sõlmpunktid, nii traagilised kui õnnelikud hetked. Romaanis tõuseb esile naise kui näitlejanna suhe teatri, teatritegemise ja teatritegijatega ning seda mitme, erinevas eas naistegelase näitel. Romaani teeb eriliseks Tiia Kriisa isikupärane stiil, mille abil on loodud lummav lõhnadest ja värvidest küllastunud maailm.

Kalju Lepik. Paomaal ja Maarjamaal Tänapäev, 2009
„Paomaal ja Maarjamaal" on kogumik Kalju Lepiku isamaalüürikast. Rootsis põgenikuna elanud Lepik jälgib kodumaal toimuvat ülekohut hävitava kirega. Leidub ka irooniat isamaalised ideaalid unustanud kaaspagulaste suhtes. Lepiku viimased kogud jõuavad paomaa turvas kaasa elada okupatsioonist vabaneva Maarjamaa rõõmsale lootusrikkusele.

Olavi Ruitlane. Naine. Jumalikud Ilmutused. 2009
Luuletaja, näitekirjaniku ja prosaisti Olavi Ruitlase kolmas romaan „Naine“ räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naise vahel. Intiimsus ei ole autori jaoks tabu, pööraselt naljaka pealispinna alt toob ta välja Mehele pealesunnitud rolli – olla Naise poolt vägivaldselt juhitav marionettnukk.
Miks on meeste keskmine eluiga naiste omast tunduvalt lühem? Mida sellist laob ühiskond meeste õlgadele, et nad seda kanda ei jõua? Marju Lauristin on nimetanud mehi nõrgemaks sugupooleks... Miks? Romaan „Naine“ vastab nendele küsimustele, jutustades eluvõõra noore kirjaniku „vabadusvõitlusest“ kehtestatud normidega ning püüdlustest end mehena identifitseerida.

Estonia since 1944. Eesti Mälu Instituut, 2009
„Estonia since 1944“ is the second and the last volume of the reports of Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. First volume „Estonia 1940–1945“ was published in 2006. „Estonia since 1944“ includes the third report of the Commission (on the Soviet occupation in Estonia since 1944). It includes also the 34 research papers written by Estonian historians, on which the Commission’s conclusions are basing. Several hundreds of short biographies, bibliography, 2 coloured maps and the indexes of personal and geographical names are added to the main text. Edited by: Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle.

Karl Soonpää. Faatum. Eesti tee hävingule, 1939-1940. SE &JS, 2009
Raamat „Faatum. Eesti tee hävingule 1939–1940“ sisaldab omaaegse riigikontrolöri Karl Soonpää päeviku aastatest 1939–1940 ning poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikmaterjale ja fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest. 840-leheküljeline raamat avab pöördeliste aastate saatuslikke tagamaid nii sõnas kui ka pildis. Selle ülimalt traagilise epohhi kohta ilmunud raamatutest Eestis on „Faatum“ seni üks ülevaatlikumaid, paljud unikaalsed fotod (kokku 350 fotot) ja dokumendid ilmuvad trükis esimest korda. Kommentaaridega varustatud dokumendid, mida ilmestavad arhiivifotod, peegelduvad ehmatava aktuaalsusega ka tänapäeva. Kes iganes meist püüab vähegi mõista või endale lahti seletada tänase Eesti, Euroopa ja kogu maailma ees seisvaid probleeme, sellele võiks „Faatum” olla nii õpetaja kui ka tuleviku teejuht. Karl Soonpää päeviku lugeja saab teada, mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner jt riigimehed 1939. ja 1940. a. valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid.

Karl Ristikivi. Päevaraamat (1957-1968) Varrak, 2008
Eesti kirjandusklassik Karl Ristikivi (1912–1977) pidas aastail 1957–1968 järjekindlalt päevikut, milles jäädvustas oma reise, poliitilisi päevasündmusi, teoste arengulugusid, argimuresid ja tagasivaateid lapsepõlve. Päevik kajastab kirjaniku eluloos seda aega, millesse langesid isiklike kriiside ületamise katsed ja aktiivsem loominguperiood, mil valmis suurem osa tema Euroopa ajaloo ainelisi romaane. Varjatud hingeeluga ja üksildaseks peetud kirjaniku märkmetes avaneb lugejale rikas, ent ka valu ja hirme üle elava inimese sisemaailm, mille taustaks on eemalolek kodumaast ning pidev eneseteostamise ja -tõestamise vajadus pagulasena võõral maal. Pakkudes Ristikivi teoste seletusi ja tekkelugusid, jätab päevik ometi mõndagi ka varjatuks, kujutades samas vaimse ja otsiva inimese teekonda vahetult tema ajas ja laiemas tähenduses läbi kogu Euroopa ajaloo.

Erik Tohvri, Ümberasujad. (Kodutute küla) Varrak, 2008
Ma sattusin Raudiku külla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud võõrast igal sammul valvati ja jälgiti, sest suur Nõukogude riik oli oma piiride puutumatuse pärast alalises hirmus. Mind võlus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid võõrastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem käinud Raudikul kümnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikuküla allakäigule ja tundnud rõõmu, et lõpuks on elu selles kodututega asustatud külas hakanud ülesmäge minema. Ärgu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus võib toimuda mis tahes põhjaranniku külas. Meie maarahva käekäik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt ühetaoline olnud.

Tetraloogia I raamat. Meri, Lennart, A European mind. Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, 2009
Valik Lennart Meri kõnesid. Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat. Koostanud Piret Õunapuu. Eesti Keele Sihtasutus, 2009
2009. a. tähistab Eesti Rahva Muuseum oma 100. tegutsemisaastat.

Leelo Tungal. Seltsimees laps ja suured inimesed. Tänapäev, 2008
„Mõni laps on sündimisest peale hea ja eeskujulik. Heal ja eeskujulikul lapsel ei vaju kunagi põlvikud lonti, ei tule tutipael lahti, ei teki jutid varvaste vahele ega lähe sandaalid valepidi jalga. Eeskujulik laps ei karda pimedust, äikest, kanakulli, kolhoosi pulli ega mundrimehi. Eeskujulik laps ei hakka naerma, kui tal on suu suppi täis, ei songi pudrutaldrikus ega jäta potile minemist viimase minuti peale. Üldse ei juhtu temaga kunagi midagi sellist, mis teeks häbi või tekitaks kurba meelt.
Eeskujulik laps oleks hea olla. Minuga juhtub ju kogu aeg midagi sellist, millest heal ja eeskujulikul lapsel pole aimugi.“

Leelo Tungla isiklike mälestustega läbipõimunud raamat on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kõige parem oleks, kui täiskasvanud lastele seda raamatut ette loeks ning selle üle arutlemiseks aega leiaks. (Järgneb)

Märkmed: