Lugemisteater ILUTULI üllatas jälle
Eestlased Kanadas | 29 Apr 2005  | EEEWR
Toronto eesti teatrielus toimus 23. aprilli õhtul märkimisväärne sündmus. Lugemisteater ILUTULI tõi Tartu College'i saalis kuulajate ette Andrus Kivirähki näidendi lauludega „Atentaat“.

ILUTULI oma entusiastliku lavastaja Aarne Hans Vahtra eestvedamisel on mitmel korral huvilistele pakkunud sisukaid ja põnevaid programme peamiselt poeesia vallast. Seekordne etendus oli midagi märksa „kopsakamat“ ja tõsisemat, pannes proovile nii lavastaja kui näitlejate võimed. Ette rutates olgu öeldud, et teatriõhtu üllatas meeldivalt ja läks igati korda.

Enne etenduse algust luges A.H. Vahtra ette autori tervituskirja, milles viimane väljendas kahetsust, et ei saanud ise etendusel viibida, kuid lubas hoida pöialt, et kõik laabuks ja läheks hästi. A. Kivirähk kirjutab: „Kui nii võtta, siis on see ju imetore, et eestlasi leidub igas sadamalinnas, nagu väitis Hemingway, ja veel lisaks nendeski linnades, mis sadamalinnad pole. Sest siis saavad nad ju igal pool eesti näitemänge ette kanda ja eesti näitekirjandus levib igasse maailma nurka nagu coca-cola!“

Sõnavõtuga esines Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna asjur Argo Küünemäe, kes nimetas Kivirähki Eesti teise iseseisvusaja tähtsaimaks kirjandusklassikuks, kelle maailm on „eriline, ehteestlaslik, soe ja mõtlik-melanhoolse maiguga“. Hr. Küünemäe tutvustas lähemalt näidendit, tsiteerides mh. lavastaja Hendrik Toompere JR, kes selle tüki 1997.a. lavastas: „Struktuurimuutused, hüplik rütm, ja iga vähegi tõsiseltvõetava tunde, mõtte, idee paaniline ja nahaalne ärapeitmine loob lavastajale võimaluse — kasutada Kivirähki teksti kui ideaalset materjali teatri jaoks.“

„„Atentaat“ sisaldab palju võimalusi — aimdusi absurdikomöödiast, laustraagikat ning eleegilist muinasjutulisust. Haarata võib igast ja võib keskenduda ainult ühele stiilivõtmele. Ja kui teatriajalooliselt puudub eestlastel inglaslik vaimukate paradokside pildumise oskus, antiikteatrile omane suur traagiline zhest või prantslaslik Molier'i teatri esprii ja lennukus, siis „Atentaat“ omab kõiki eeldusi olla tabav näide või kuldlõige heast eesti dramaturgiast ja teatrikoolist,“ rääkis A. Küünemäe. Ta iseloomustas lühidalt näidendi tegelaskonda ja lisas, et „Atentaat“ räägib meie enda loo.

See „meie enda lugu“ läks jüripäeva eelõhtul suurepäraselt korda meie harrastusnäitlejate esituses ning tuleb kuuldavasti ka kordamisele, ja ilmselt mitte ainult Torontos.

Mardi Valgemäe asjatundlikku arvustust etenduse kohta lugege palun tänase lehe kultuurileheküljelt.

 
Eestlased Kanadas