MÜ algmõtted
MÜ algmõtted tekkisid aastal 1965 KLENK! (Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondise) Sõpruspäevade lõpul, kus leidsime – Allan Sibul, KLENKi esimees; Ivar Ivask, kirjanduse professor Oklahomast; Jyri Kork, NASA teadlane ja allakirjutanu, et oleks tore, kui saaks olulisi teemasid edasi arutada metsas, kännu otsas...
Aasta hiljem, Sügiskulla Päevadel äsja valminud kolmnurkses Kotkajärve kohvikus astuti skm. Heino Jõe eestvedamisel järgmised sammud Noorte Rahvaülikooli korraldamiseks. Järgmise aasta hilissuvel, augustis 1967 toimuski esimene MÜ, juba nimega "Kotkajärve Metsaülikool". Nime autoriks oli Ilo-Mai Lipping, juhatuse sekretär.
MÜ sihid
MÜ sihid olid üpris selged ja määrasid tegevuse suuna. Saime aru, et paljudele eesti noortele, eriti neile, kes sündinud väljaspool Eestit, ei ole eestlus enesestmõistetav – nagu see juhatusel veel oli. Rahvustunde olemasolu, kas tahta olla eestlane või mitte, on vaba valiku küsimus. Valiku tegemiseks on vaja võrdlevaid andmeid ja hästi läbimõeldud teadmisi. Selleks valikuks tagapõhja loomine oli MÜ kõige tähtsam ülesanne.
Primaarseks vajaduseks on eesti keele tundmine... seda edutame ikka nii EKK, Eesti keele ja kõne gruppides, loengutel, omavahelises suhtlemises ja igal muul võimalikul viisil. Vaja on ka kättesaadavaid allikaid teadmiste ammutamiseks... koos julgustamise, tutvustamise ja asja huvitavaks tegemisega, kõike seda parajasti akadeemilisel tasemel.
Metsaülikool üleilmseks
Esimene MÜ, hoolimata kõhklejatest, õnnestus hästi. Vanuse piirid olid 17-35 ja osavõtjaid oli parasjagu. Avaloengu pidas maestro Roman Toi eesti rahvalaulust... ja kaheksa päeva möödusid liiga kiiresti! Sama Ivar Ivask, kellega olime pannud KLENKis hõõguma esimese MÜ sädeme, oli nagu tuldpurskav mägi, mis sütitas meis ennekuulmatut entusiasmi eesti keele ja kirjanduse ainestikul.
Nende pursete ja paljude teiste mõju jätkus aastaid ja viis MÜ idee Kanadast ja USAst ka Austraaliasse ja Rootsi ja veelgi hiljem Eestisse, kus tee jätkub ka tänapäeval Kääriku Metsaülikoolis.
Nüüd ei ole Kotkajärvel enam ülemist vanusepiiri. Neljakümne viie aasta järel jagame kõik teaduslikku süsti ja nagu ütleb maestro Taavo Virkhaus "oma eestluse patareide laadimist".
Tulles tagasi pealkirja juurde, on rõõm nimetada, et 1980ndate alguses andis Metsaülikool välja Eesti ajaloo raamatu, meile teada korrektse ajaloo rõhuasetusega. Autor oli Heino Susi (alias Virbsoo), esimese MÜ Albumi toimetaja ja tema kirjutatud peatükid vaadati erinevate MÜ inimeste poolt läbi. Raamatu pealkiri oli "Lugusid möödunud aegadest". Trükkisime tavalises taskuformaadi suuruses raamatu siin kasutamiseks ja ekstra väikeste servadega Eestisse "smugeldamiseks". Kui vabamad tuuled Eestis puhuma hakkasid, trükiti seda seal uuesti, kuuldavasti 25,000 eksemplari, koolides kasutamiseks. Rõõm teada, et saime abi anda tuhandetele Eesti koolilastele ausa ajaloo õpetamiseks!
Niisiis jätkame ka peale 45. aastapäeva, et anda osavõtjaile olulisi teadmisi ja rahvuslikku elamust ning tegijaile rahuldust ja püsivat tööindu!
Lugusid möödunud aegadest
Eestlased Kanadas | 02 Sep 2012 | Olev TrässEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
