www.DELFI.ee Uue keeleseaduse eelnõu sätestab, et riigi- ja omavalitsusametnikud tohivad edaspidi eestikeelses meedias esineda ainult eesti keeles.
Neljapäeval sai eelnõu valitsuse heakskiidu ja kui riigikogu võtab selle seadusena vastu, hakkab nõue kehtima 1. jaanuaril 2011. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul peaks see rõhutama eesti keele kui riigikeele seisundit.
„Eesti riigikeel on eesti keel ja eesti keele tähendus on suurem, kui riik ja omavalitsused peavad teda ühemõtteliselt oluliseks. Rahvas jälgib ametnike keelekasutust ja peab seda tähtsaks, et nad kõneleks eesti keelt. On olnud juhtumeid, kus eriti omavalitsusametnikud, aga ka riigi erinevate ametite esindajad on andnud eestikeelses meedias, televisioonis venekeelseid intervjuusid ja rahva arvates on see tihti olnud meelsuse näitaja,“ rääkis Lukas Delfile.
„Selle nõude sisseviimine arvestab avalikku arvamust ning ka neid väga paljusid arvamusi, mis inimesed on otse keeleinspektsioonile ja haridusministeeriumile saatnud. Selle nõude sisseviimine on olnud arutusel kaua aega ja keelenõukogu toetab seda ning on taotlenud seda juba tükk aega,“ lausus haridusminister.
Lukas lisas muudatust põhjendades, et me oleme jõudnud aega, kus kõigil riigi- ja omavalitsuse ametisse asunud inimestel on olnud võimalus eesti keel omandada. „Teiseks oleme me ajas, kus Eesti riik peab demonstreerima, et eesti keele ja kultuuri hoidmine on Eesti riigi jaoks prioriteetne,“ märkis ta.
„Eestikeelsetes kanalites tuleb rääkida eesti keeles. Narva kohalik ametnik võib näiteks kohalikule venekeelsele lehele või venekeelsele „Aktuaalsele kaamerale“ anda vene keeles intervjuu küll,“ selgitas Lukas.
Vastates küsimusele, keda uus kord täpsemalt puudutab, ütles Lukas, et kindlasti kuuluvad lisaks tavalistele riigi- ja omavalitsusametnikele selle reegli alla ka riigikogu liikmed ja ministrid: „Väga formaalses mõttes riigikogu liikmeid ehk mitte, aga sisuliselt muidugi nemad ka.“
Haridusminister nentis, et loomulikult on lubatavad väikesed erandid, nagu näiteks ühised pressikonverentsid, kus räägitakse väliskülalisega samas keeles.