E.E.L.K. Rootsi praostkonna sinod oli aprillikuul Lundis, võõrustajaks Lõuna-Rootsi kogudus.
Arutati praostkonna tegevust ja majandusküsimusi. Et ollakse jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise lootuses, siis räägiti selgi teemal.

Sinodit juhatas praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja oli kohaliku koguduse esinaine Eha Pöhl. Huvitava ettekande mateeria evolutsiooni etappidest universumis tegi emeriitprofessor Indrek Martinson.

Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköping (91), Uppsala (88), Värmland (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse mitmel pool piiblitunde ja hingehoiulisi vestlusi. Praostkonnas ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: praost Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor, õpetaja Jaak Peeter Reesalu.

Kopenhagenis aktiivsed noored

Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenh agenis. Praegu on jumalateenistused ainult Lundis. Kuid elav tegevus on kandunud Taani poole – Eestist tulnud noored on seal aktiivselt koguduse tööl. Kerkis huvitav küsimus, kas Kopenhagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust? Õp Erendi sõnul on Kopenhageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Kuigi pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, peaks Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus.

Mida teha arhiividega? Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestis, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Mõned arhiivid on üldse kodudes. Sinod moodustas komisjoni, kes täpsustab arhiivide olukorda ja teeb järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha?

Kuidas edasi minna?

Praostkond soovis alluda autonoomse praostkonnana EELK-le juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri EELK peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile.

Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskop Andres Tauli parimad tervitused. Ta ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond. EELK-l tekib sellega kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos reeglina kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K.-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget, kas kõik jõuavad aga paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist.

Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma.

Märkmed: