Sven Kivisildnik

Eesti riik on hävinud, sest meil ei kehti enam põhiseaduslik kord: lurjustest ja idiootidest poliitikud on kehtestanud välisvaenlase abil võõrvõimu seadused, võõrvõimu raha ja võõrvõimu kultuuri. Poliitikud on saanud seda teha, sest valijad on kas lurjused ja idioodid.

Pole muud võimalust olude paremaks muutmiseks, kui taaskehtestada riigis põhiseaduslik kord, mis lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mitte kriminaalide ahnusest või idiootliku ja kiimalise rahvamassi tõmblemisest.

Ilmselge on see, et eesti valijate hulgas on enamuses vaimse puudega isikud, sest kui nad oleksid kurjategijad, siis nad lõikaksid oma tegevusest kasu, nii nagu õgivad ennast rasva põhiseadust rüvetavad reeturid. See on esimene hea uudis, sest on parem olla pättpoliitikute ohver kui kuritegeliku rahva kaasosaline.

Mida me saame teha?

Kurjategijatele ei saa me midagi muud teha, kui neid vastavalt seadusele karistada, lojaalsel kodanikul ei ole muid legaalseid valikuid. Lollidega võime teha sada imet, aga tulemus on üks. Me oleme lolle karjakaupa mõttetalgutele kokku ajanud, oleme neid istutanud ümarlaudade ümber ja lubanud nad laulupeol lavale, aga mis sellest kasu on olnud?

Ainult loomalik möögimine. Kuritegelik eliit manipuleerib puupäise pööbliga ja tulemus on alati üks – elu läheb iga päevaga halvemaks, sest pätid ei taha midagi paremuse poole muuta ning lollid pole selleks võimelised. Terrorit ma ei soovita, sest lolle ja kaabakaid teibaga taga ajades võib ennast ära katkestada.

Võib ühineda ususektiga, kes usuvad, et kriminaalid ennast ise karistavad ja idioodid iseenesest või püha vaimu abil keskmise vaimse võimekuse saavutavad, aga seda ei juhtu mitte kunagi. On neid, kes usuvad turumajanduse nähtamatu käe õnnistavat väge. Selle käe õnnistuse tulemuseks on 65 000 nälgivat last, 100 000 töötut ja laostatud majandus. Uskuge veel midagi jälki.

Tee tööd, küll sa siis näed

Veider, et kõige kõvema häälega turuprohvetid, olgu nad liberaalsed parteiparasiidid või südametunnistuseta ökoelektri kurnajad, on esimesed, kes ajavad käe maksumaksja taskusse, ootamata, millal turuõnnistuse nähtamatu jäse nad kullavihmaga üle valab.

Paljud usuvad igasugust sitta, aga mõned teevad ka tööd. Kuhu tööhobused oma rügamisega on jõudnud, teame kõik. Meie töölised saavad viis korda vähem palka kui Euroopa ori keskmiselt, hinnad külapoes on aga samad, mis suurlinna turismipiirkonnas, paras. Mõtle, enne kui tööle hakkad, mõtle, enne kui pensionisambas raha põletad, mõtle, enne kui oma elu mingisse absurdsesse rähklemisse matad. Mõtle.

Mõtlemisest võiks olla abi, aga lolli nupp ei noki ja olemegi lõhkise küna ees. Külapoe leti ees, töötukassa ukse ees, müts käes euroisandate kintsu kaapimas: «Võtke abipakk vastu, isake, heast südamest toetame, ajad on rasked, aga me pingutame.» Loll pingutus on lollile persele nuhtluseks, muud ma ei ütle.

Kuidas päästa riik?

Teeme nüüd esimese katse mõelda. Kas mingid maailmavaated on paremad kui teised? Mis on parem, kas kristlus, rahvuslus, demokraatia, kapitalism või natsionaalsotsialism? Mõelge natuke. Vale, mina elaksin hea meelega nii tarkade ja ausate inimes-te kristluses kui kommunismis, demokraatias või natsionaal-

sotsialismis, aga lollide ja kurjategijate demokraatias ja haigete p*rsevestide Eesti Vabariigis ma elada ei saa, süda läheb pahaks.

Ma ei vaja uut parteid ega uut valimiseadust. Kõik parteid on head, kui nad töötavad põhiseaduse vaimus, eesti rahva, kultuuri ja keele heaks. Selliseid erakondi ei ole veel võimu juures nähtud ja kui tulevad uued s*tavaresed, ei muutu midagi. Uus hullus ei saa olla parem kui vana, uus kuritegu pole toredam kui eelmised, järjekordne mõttetu pingutus ja kasutu ohver ei vii meid kusagile. Kõike on juba proovitud, väga valus on olnud.

Sõbrad ikka vahel küsivad, et enam ei jõua välja kannatada, nüüd võtan ja päästan Eesti riigi, ütle, mida teha. Väga lihtne: vaata, miks ja kuidas tehti Eesti riik ja saa aru, et seda riiki ei ole enam ja ei saagi olla, sest pole enam inimesi, kes töötaksid ühise eesmärgi nimel, hindaksid eesti kultuuri ja tahaksid koos elu paremaks muuta, orjusest lahti saada ja ise omal maal peremehed olla.

Mis sul takistab teha koos teiste mõistlike inimestega üks mõistlik ettevõte, olgu kultuuriline, majanduslik või poliitiline ja hakata arukalt ja seaduskuulekalt eesti asja ajama. Kuidas sa saad hakata riiki korda tegema, kui sa enne pole ühtki lihtsat asja korda teinud? Et teha Eesti riik korda, peavad sul olema ühised väärtused Eesti riigi ning heade ja tarkade inimestega, sa ei pea uluma koos lollikarja ja vargabandega.

Sõbrad, olge normaalsed ja siis on ka teie riik normaalne. Mõelge, hoidke oma pea selge, pingutage aju, sest muidu see kärbub, pange telekas kinni. Kui teie ümber või sees on veel mingeid tõelisi väärtusi – kultuuri, perekonna või looduse jäänukeid, siis hoidke nendest kinni, kui ei ole, siis üritage sinnapoole, et oleks. Et oleks midagigi.

Lugege juba sel suvel läbi üks raamat, esimene raamat pärast ülikooli või keskkooli või gümnaasiumi, lugege vabatahtlikult klassikat, selleks, et aju treenida, et saada kuidagigi lollide ja loomade vastu. Vastik on tuhandeid aastaid pärast Konfutsiust ikka veel inimlikkusest rääkida, teate, kui nõme tunne see on?

Elu mõtet ja positiivset programmi pole leitud, aga nüüd on see hetk käes ja siit ta tuleb: ole inimene, ole mõistlik, ole kultuurne, ole kas või töökas, aga tööta ühiskonna heaks, mitte värdjate kasumi kokkukuhjamiseks.

Nii lihtne see ongi ja alustada võid Tammsaare «Põrgupõhja uue vanapagana» lugemisest ja loe seda ka oma lastele. Võta aeg maha ja ürita mõelda, alguses iga päev viis minutit, nagu soovitas Mart Juur. Sinu jaoks autoriteet, sest ta teeb nalja, minu jaoks autoriteet, sest ta on oivaline kirjanik.

Märkmed: