Aga sellesse eesti keelde on palju igasugu võõraid sõnasi sisse toodud, mida minu ema kunagi ei tarvitand ja mida minul on sellepärast raske austada. Üks nisuke imelik sõna vaevas mind kaua aega. Mitte kudagi ei mõist ma tema õiget tähendust välja nuputada ja teda kasutati jusku mitut moodu. Vahel üteldi resulutsijoon, vahel jälle revulutsijoon, ei mina tead, kump õige on. Ea küll, kompvekki lutsin, viina joon, aga see esimene ots ei paist miskit tähendavat.
Aga kui sa ikke ühte asja kangeste teada tahad, siis saad kah, kui oskad endast targema käest küsida. Mina küsisin Ärmani käest ja teate, mis tuli välja – neid pikki ja segaseid sõnasi on kaks tükki ja mõlemad tähendavad ise asja, sellepärast üteldasse kahte moodu.
Vata see resulutsijoon tähendab tähtsat otsust. Miks seda niiviisi lihtsalt ei ütelda, sellest ma jälle aru ei saand, aga Ärman on kannatlik poiss, tegi mulle selle kah klaariks. Vata kui inime üksi otsustab, siis on otsus, aga kui ulgakesi, siis on resulutsijoon. Ja otsus peab ästi tähtis olema ja peris ulk tähtsaid onusid peab enne otsuse tegemist kõvaste vaidlema ja püksipõhjasi vasta tooli nühkima. Mitte sedaviisi, et kui õhta omaette arutad, kas omme ommikul minna kündma vai külima, siis on tagajärg otsus; aga nigu sulasega nõu pead, siis on resulutsijoon. Ei, nii need asjad ei käi sugusummagi mitte.
Aga revulutsijoon tähendab oopistükkis mäsu ja möllu, kus riiki pööratasse nii et kuningad kukuvad ja sultanid surevad, aga mitte ehmatusest, vaid ikke vägivaltselt. Nii et esteks võetasse vasta otsus ehk resulutsijoon, et vana kord ei kõlba. Siis tehasse revulutsijoon ja saadasse vanast alvast korrast lahti. Aga kui uus kord saab veel alvem kui vana nigu omal ajal Venemaal juhtus, kas see kah on miski lutsijoon, vat seda ei tead Ärman kah. Teadis ainult, et enne on resu ja siis alles revu.