Aprilli alguses saabuvad Torontosse New Yorgi Eesti Kultuuripäevadelt luuletajad Ly Seppel ja Andres Ehin Eesti Kirjanduse Sõprade kutsel. Ehin (s. 1940) ja Seppel (s. 1943) on mõlemad 60ndate aastate kassetiluuletajad, kes debüteerisid koos Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Viivi Luigega nn. Hrushtshovi sula ajal.
Ly Seppel on praegu Eestis Rapla koolide juures gestalt-psühholoog. Ta peab Tartu Instituudi korraldusel ettekande teemal „Mõtteid Eesti koolilapse eneseväärikusest ja kuidas see muutub relvaks“ 2. aprillil kell 7.30 õhtul.. Seppel on avaldanud luulet ja lasteraamatuid ning tõlkinud luuletusi türgi, aserbaidzhaani, usbeki, kasahhi, turkmeeni ja soome keelest. Koos Andres Ehiniga on nad tõlkinud Clarissa Pinkola „Naised, kes jooksevad huntidega“.
Andres Ehin on 11 uussürrealistliku luulekogu, kahe ajaloolise romaani ja ühe novellikogu autor. Ta on saanud ajakirja Looming preemia aasta parima luulekogu eest (1994), Eesti Kultuurkapitali preemia aasta parima luulekogu eest (1996), Soome Ponkaka Fondi preemia Soome kultuuri parima tutvustamise eest välismaal (kahasse koos Ly Seppeliga, 1996), ajakirja Looming preemia aasta parima proosa eest (1998) ja Eesti Riikliku Kultuuripreemia luuletuskogu „Alateadvus on alatasa purjus“ eest. Ta on võtnud osa ekspeditsioonidest väikeste soome-ugri ja samojeedi rahvaste juurde Siberis ja Euroopa Venemaa kirdeosas 1964-65, 1972. Lisaks on Ehin 60. aastatel töötanud mitme ajalehe ja ajakirja toimetuses (Sirp ja Vasar, Kultuur ja Elu jne). 1968. aastal kaotas Andres Ehin oma koha Sirp ja Vasara toimetajana ühe väliseestlase tõttu, kes viis lubamatult välja põrandaalust kirjandust. Ehin on veel töötanud Eesti Entsüklopeedias toimetajana aastatel 1972-74, kus tema vastutusel ilmusid artiklid eesti, soome ja ungari kirjanduse alalt, kirjandusteadusest, keeleteadusest ja rahvaluulest.