Kallak on kallak nii ühte- kui ka teistpidi. Mõnel on ohtlik üles minna, teisel alla tulla. Suusatajad ja rula (skateboard) ning lumelauaga sõitjad seevastu armastavad kallakuid. Lugeda võib seda sõna ka tagurpidi – ikka sama ehk tegemist on palindroomiga. Selliseid lauseid on ka olemas, näiteks ,,Aias sadas saia“. Luuvalupäeval ja jätkuvalt tasub olla kallakutel ettevaatlik, eriti kui need on jäised. Siinne õnneks ei ole, kuna asub soojaks köetud siseruumis. See on ajutine hoonetevaheline käik Tallinna Keskhaiglas, kus käib parasjagu remont. Foto: Riina Kindlam
Sain liiga hilja teada, et kolmapäev, 9. veebruar, oli luuvalupäev. Käisin kahes trennis! Vanarahvas uskus (olen ise ka juba piisavalt vana), et see on puhkepäev – ,,tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks“. Seetõttu on öeldud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Ai, sa raks! (Tegi puus.)
Nüüd läks küll väga nihu. Ise olin sedavõrd uhke, et hommikune ja veel õhtune trenn, millal viimati nõnda?! Ei mäletagi. Oskasin ikka valida päeva ja saatust narrida. Õnneks mingi seitsmes meel suunas vahepeal ka sauna. See võis olla võtmetähtsusega lüke!
Luuvaluvaigisti
Vaigistama on vaikseks tegema. Muusikat võib vaigistada, aga ka valu võib vähendada ehk vaigistada. Painkiller on eesti keeles valuvaigisti. Luuvalu võib ka sooja või külma panemisega vahel leevendada, näiteks kui oled varba korralikult ära löönud. Seda kipsi ei pane. Luu võib jääda painama elupäevade lõpuni. Sõna luuvalu meenutab prantsuskeelset libahundi nimetust loup-garou. P tähte lõpus ei hääldata, vaid päris tuttavlikult ,,luu karu(u)“. LUUPAINAJA on öösel magajat segav üleloomulik (supernatural) olend, kes painab, piinab. See võib olla halb unennägu või nägemus, näiteks libahunt või luu karu, äkki karu luukere? Libapõder on mind uneilmas kimbutanud ja talvisel Kotkajärvel taga ajanud. Noori võivad öösiti painata kasvuvalud, eelkõige sääreluudes. Mäletate voodis vähkremist?
Kujutage ette, kui kõik võimlad ja spordiklubid, suusakeskused ning liuväljad oleksid luuvalupäeval 9. veebruaril ettevaatlikkuse mõttes suletud. Siinne luuvalupäeva illustratsioon pärineb Facebooki leheküljelt ,,Rahvakalender“. Sealsete lõbusate kalendritähtpäevade piltide autor on Anni Mäger. Mis juhtuks, kui just luuvalupäeval tõstaksite esimest korda elus kangi, nagu paremal näitab, et ei tohi teha? Allakirjutanu tõstis 15 kilo, teadmata, mis päevaga oli tegu. Õnneks luud ei valuta, seda teevad hoopis lihased.
Kujutage ette, kui jõuate Nõmme spordikeskusesse ja lint on tõmmatud suusaradadele ette ning silt teatab: SUUSARAJAD LUUVALUPÄEVA PUHUL SULETUD. Kui uskumus olekski nõnda juurdunud! Kirjutasin esialgu kogemata ,,sulatud“. Ei, siiski mitte sulatatud ega õnneks ka mitte sulanud, kuigi temperatuur oli paar kraadi plusspoolel. Sellist silti muidugi ei olnud. Kas kellelgi oli meeles, et on luuvalupäev? Minust törtsuke vanem treener Mati väitis, et oli juba oma kehalise kasvatuse õpilastega oma kilomeetrid maha sõitnud. (Äkki vassis?!) Mina siis asusin hea meelega tütre sõbralikuks suusasaatjaks rajal. Tuju oli kohati mõru, sest noorsportlased muudkui möödusid vuhinal, nagu oleksin post. Jonn tuli peale ja uljalt mäest alla laskumise tuju kadus. Küllap oli see alateadvusest ja rahvapühaga põimunud aegade hämarusest pärinev ohutunne.
Luuluuraja. Ülemine joonis näitab luid ehk konte, mis on vaala loivas (LOIB on flipper) ja alumine võrdluseks inimkäes olevaid luid. Mõlemal on näha viie sõrme luid. Sõnad jooniste kõrval on islandi, inglise ja saksa keeles ning pilt on tehtud Húsavíki vaalamuuseumis Islandi põhjarannikul. Loivad, veeloomade jäsemed (limbs), on ujumiseks ülihead – nagu suured labakindad, aga nendega ei ole võimalik suusakepist kinni hoida. Foto: Riina Kindlam
On olemas ka LUMEVAAL. Ei, ma ei pea silmas inimeste poolt lumest tehtud skulptuuri. Üldtuntuim on muidugi lumeVALL. Seda lükkab kokku sahk, südi lumerookija või tuul. LumeVAAL on sarnane, ,,pinnatuisuga pikka kuhjatisse kandunud lumi“, mis näebki välja nagu vaal ja mille kunstnikuks on tuul ja tuisk. Raju, rado ja radu.
Masinaga niidetud muru võib jääda ka vaalu, kuhjatud viirgu, ning sahk võib lükata lume vaaludesse. N.B. käänamise vahe: vaal, vaalu (lumevaalu) ja meres elav loom vaal, vaala (sinivaala loivad).
Avastus! Praegu toimus allakirjutanul täiesti uue mõiste ja sõna leid. Fenomen nimega lumeVAALIMINE, mida oleme kõik näinud – ,,enamasti noorte puude paindumine (kuni maapinnani), kui puuvõradesse koguneb märg ja raske lumi“. Taas on tegemist vaala kujuga, täpsemini KÜÜRvaala, humpback whale.
Oleme otsaga jälle sirgeselgsuse püüdluse ehk luude ja rühi juures tagasi. Vanarahvas oleks itsitanud kuuldes raha eest rühitrennis käimisest, aga LUUavars, rühitrenni põhilisem abivahend, oli mõistlike talupoegade ja -tütarde igapäevaseks luuvaluvaigistavaks rohuks. Iidne homöopaatia – sarnast ravitakse sarnasega, luud luudele toeks.
Riina Kindlam, Tallinn