Raimu Hansoni 8. märtsi Tartu Postimehe artiklist ,,Ukrainlannast kirjanik hoiatas, et alandlikkus viib hukule“ saame teada, et 1890. aastail tekkis Tartus omalaadne ukraina kultuurikeskus, mis oli tihedalt seotud ülikooliga, kus õppis palju ukrainlasi. Larõssa Kossatši, kirjanikuna tuntud kui Lesja Ukrajinka vend, füüsik Mõhhail, õppis ja töötas Tartu Ülikoolis ning neiu saabus talle 1900. a. veebruaris kümneks päevaks külla. ,,Ka Tartus jäi ta endale truuks: luges palju, koostas referaadi Heine kohta, tegi oma teoste korrektuuri ning arutas venna ja vennanaisega filosoofia ning kirjanduse küsimusi, mis erutasid tol ajal kõiki eesrindlikke inimesi.“ Vend viis õe Toomele ülikooli raamatukokku, mis olevat luuletajale sügava mulje jätnud ning osaleti ka Riia tänavas ukraina üliõpilasringi koosviibimisel, kus ta esitas oma luuletusi.
Veel on ajakirja ,,Keel ja Kirjandus“ 2/1971 avaldatud Sergei Issakovi artiklis märgitud, et Lesja Ukrajinka ei jätnud vastamata üliõpilaste ebaõigetele mõtteavaldustele. ,,Otsustavalt astus ta just nende vastu, kes passiivselt kurtsid ukraina rahva raske saatuse pärast: tuleb jätta tühipaljas hädaldamine ja halin, selle asemel on vaja teha oma tööd, tegutseda käsi rüppe laskmata Ukraina heaks. Eeskujuks olgu üliõpilastele suur Ševtšenko (kirjanik ja maalikunstnik Tarass Ševtšenko), kes isegi asumisel ja soldatipõlves oskas jätkata võitlust isamaa eest.“
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Lesja vend elas ülalnimetatud Tartu kesklinna majas kümme aastat. Mälestustahvli autor on Kiievi kunstnik Vitali Kademski ning selle paigaldas Ukrainia riik suursaadik Mõkola Makarevitši algatusel. Tahvel avati luuletaja 130. sünniaastapäeval 25. veebruaril 2001. Riina Kindlam, Tallinn
