jaan. 11 eestinen
Maa magnetpoolused on hakanud kiiresti oma asukohta muutma. Näiteks Maa magnetiline põhjapoolus liigub alates käesoleva sajandis algusest kiirusega 50 kilomeetrit aastas Kanadast Siberi suunas. See omakorda mõjutab navigatsioonisüsteemide, näiteks GPS-i tööd.
https://eestinen.fi/2019/01/ma...
GPS fikseerib ainult asukoha, aga liikumise suund määratakse magnetpooluste järgi. Näiteks hävituslennukid kasutavad trajektoori määramiseks Maa magnetvälja infot.
Probleem on nii, suur, et teadlased ei suuda enam muutustega kaasas käia. Muutused mõjutavad näiteks merel liikuvate laevade ja õhus sõitvate lennukite tööd, vahendab Daily Mail.
Magnetpooluste liikumine on normaalne ja keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel vahetavad poolused asukohta. Nüüd on olnud vahe juba ligi 780 000 aastat ja teadlased kardavad, et lähiajal võivad poolused taas asukohta vahetada. See tähendab, et kompassidel näitavad nõelad vastupidises suunas ja kõik navigatsioonisüsteemid tuleb ringi teha. Pooluste vahetumine võib mõneks ajaks rivist välja lüüa elektriliinid.
Seni pole muutust toimunud ja arvatavalt seda niipea ei tulegi ning enne jõutakse süsteemid nii ringi ehitada, et muutus ei too kaasa suuremat häda. Pooluste vahetumine võib aga toimuda lähiajal, sest Maa magnetväli on jäänud nõrgaks ja kohati pole seda enam üldse tunda. Kui magnetväli nõrgeneb, siis pääseb kosmosest maapinnale rohkem radioaktiivset kiirgust, aga õnneks pole selle mõju väga suur. Massilist vähki suremist kiirguse mõjul oodata pole. Samuti võib muutus avaldada teatud mõju Maa kliimale.
Maa lõunapoolus liigub aeglasemalt, ligi 10 kilomeetrit aastas.
Maa magnetväli on 3,45 miljardi aasta vanune ja selle aja jooksul on olnud mitmeid pooluste asukoha vahetusi. Seni pole viiteid, et pooluste vahetumine oleks kaasa toonud mingeid suuremaid katastroofe. Küll on kindlaks tehtud, et enne pooluste asukoha muutust toimub magnetvälja nõrgenemine, nii nagu see on praegu.
