MAAPÄEV (üks sõna) on palju vanem mõiste, kui MAA PÄEV kahe sõnana. Toronto skautüksus Lembitu Malev pidas sügiseti Kotkajärvel Maapäeva – tuldi kokku olulisi asju arutama enne skautide ja gaidide malevate ühiseid nõupäevi. Siis ma veel ei teadnud, et aastatel 1917-1919 oli Eestis nii omavalitsusorgan kui rahvaesindus lühendatud nimega Maapäev. Aga juba keskajal ehk 500 aastat varem oli Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine, k.a. Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade kõrgem võimuorgan.
MAAPÄEV tuleb saksakeelsest sõnas Landstag – ajalooline esinduskogude nimetus. Tänaseni nimetatakse nõnda Saksamaa ja Austria liidumaade ning Liechtensteini parlamente. Nimetuse on taas kasutusele võtnud Eesti Külaliikumine Kodukant, pidades iga-aastaseid Külade Maapäeva nimelisi mõttetalguid.
22. aprill kannab 1970ndatest nimetust maa päev (Earth Day). Sel päeval juhitakse ülemaailmselt inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele (kliima soojenemine, õhusaaste, liigne energiatarbimine, autostumine, jne).
Lindudel juuresolevatel piltidel oli 22. mahlakuupäev maa päev ja maapäev ning ka õhu- ja veepäev nagu iga teine kibekiirel kevadisel ajal. Nad tegutsesid Tallinna Mustamäe Lepistiku pargis, mis nagu nimi juba ütleb, on lepik, täpsemini sanglepik, kus kasvavad iidsed sanglepad ehk mustad lepad (black alder). Lepad armastavad märga pinnast ning nende juurte all vuliseb selles looduskaitse all olevas pargis kaksteist Lepistiku ehk Lepasalu allikat, millest saab alguse 1,5 km pikkune Kopli lahte suubuv Mustjõgi.
Maa päeval õnnestus sellest lepistikus näha tunni aja jooksul seitset erinevat linnuliiki. Paljud neist tegutsesid ojade sängides harali seisvate (alt ära uhutud) leppade juurte läheduses. Aga ka alusmetsas, kõige esimestena lehteminevates toomingates (bird cherry, Mayday tree). Üks vägagi maagiline paik, kus valitseb pesitsusrahu.
Riina Kindlam, Tallinn
