USA president George W. Bush ütles nädalapäevad enne 11. septembri terroriaktide kolmandat aastapäeva, et nii ulatuslik pantvangide võtmine Venemaal on «veel üks sünge meeldetuletus» terroristide taktikast. Ta avaldas kaastunnet inimelude kaotuse üle kriisi lahenemisel.
«Me oleme Vene rahvaga, me oleme mõtetes ja palvetes nendega selles kohutavas olukorras,» ütles Bush reede õhtul.
Euroopa liidrid avaldasid kahetsust Vene pantvangikriisi ohvriterohke tulemuse üle, nimetades seda «väga sügavaks inimtragöödiaks».
EL soovib ka Moskvalt toimunu kohta selgitust.
«Kõik riigid maailmas peavad tegema koostööd, et hoida ära selliseid tragöödiaid. Kuid me tahame ka Vene võimudelt teada, kuidas selline tragöödia sai juhtuda,» ütles ELi eesistujariigi Hollandi välisminister Bernard Bot reede õhtul.
Põhja-Osseetias Beslani koolis sai kolm päeva kestnud pantvangikriisi ootamatult ja kiiresti arenenud lõppvaatuses surma vähemalt 322 inimest ning sajad viga.
Austraalia peaminister John Howard nimetas pantvangivõtjaid kõlvatuteks ja julmadeks inimesteks, kuna aktsioonid laste vastu on «terroristliku tegevuse kõige kõlvatum vorm».
Lõuna-Aafrika Vabariigi ekspresident Nelson Mandela avaldas pantvangidraama üle nördimust, öeldes, et see oli «ebainimlik ja barbaarne».
«Süütute laste tapmist ei saa õigustada ühegi asjaoluga, eriti aga poliitiliste põhjustega,» sõnas ta.
Iraani reformimeelne president Mohammad Khatami saatis Vene liidrile Vladimir Putinile telegrammi, milles mõistis veresauna hukka.
«Iraani islamivabariik mõistab hukka need terroriaktsioonid, mis on vastuolus islami humaansete õpetustega,» tsiteeris ametlik uudisteagentuur IRNA Khatamit.
Paavst Johannes Paulus II avaldas oma kaastundetelegrammis lootust, et «vihkamise ja vägivalla spiraal ei saavuta võitu».
Briti peaminister Tony Blair avaldas «jälestust nende ebainimlike terroristide vastu, kes põhjustasid lastele selliseid kannatusi». Kuninganna Elizabeth II aga avaldas «täielikku šokki selliste sündmuste üle».
Anglikaani kiriku vaimne liider Canterbury peapiiskop Rowan Williams ütles, et terroristid tuleb eluks ajaks trellide taha saata.
ÜRO peasekretär Kofi Annan mõistis hukka kõik terroriaktid. «Ta oli šokeeritud, et (pantvangikriisi) viimastel tundidel sai surma nii suur hulk lapsi ja teisi,» ütles Annani esindaja.
Prantsuse president Jacques Chirac nimetas pantvangikriisi brutaalset lõppu «kohutavaks terroriaktiks». Ta kinnitas Prantsuse rahva solidaarsust Venemaaga.
Saksa liidukantsler Gerhard Schröder rõhutas, et «terrorismiga tuleb võidelda kõikjal, kus see end ilmutab».
«Südametunnistuseta terroristid püüdsid saavutada poliitilisi eesmärke inimeste tapmisega,» sõnas ta.
Kaastundeavalduse saatsid ka Põhja-Korea, Iisraeli, Egiptuse, Portugali, Kreeka ja teiste riikide liidrid. Nad lubasid aidata Beslani kooli taastada.
NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer avaldas kaastunnet Vene kaitseministrile Sergei Ivanovile ning rõhutas, et terrorismivastases võitluses on vaja suuremat koostööd.
«NATO mõistab hukka selle ja kõik terroriaktid ning me jätkame Venemaaga koostööd võitluses selle nuhtluse vastu,» ütles de Hoop Scheffer oma avalduses.
Poola peaminister Marek Belka ütles, et oli «šokeeritud ja raevunud» Vene vägede tegevusest Beslani koolis.
«Ma poleks kunagi uskunud, et terrorismivastane üksus läheb (tegevuses) nii kaugele. Kõikidest piiridest astuti üle. Kaugemale ei saa minna,» sõnas ta, mõistes samas hukka ka pantvangivõtjad: «Terrorism on terrorism ja sellele pole õigustust.»
Norra peaminister Kjell Magne Bondevik nimetas pantvangide võtmist «mõttetuks ja tülgastavaks terroriaktiks».