Nimetatud riigijuhid, välja arvatud USA ja Kanada omad, kohtusid juba lühiajaliselt laupäeval, 31. mail Euroopa Liidu ja Venemaa vahelisel tippkohtumisel St. Peterburgis selle linna 300. aastapäeva puhul, kus võeti vastu ka selle tippkohtumise lõppdokument, milles mainitakse Tshetsheenia konflikti küsimust ja vajadust selle lahendamiseks poliitilisel teel, läbirääkimiste laua taga.
G8 tippkohtumisel on mitteformaalne isoloom, kus ei võeta vastu mingisuguseid seonduvaid otsuseid, vaid ainult arutatakse maailma probleemide üle, millised nõuavad lahendamist lähemas või kaugemas tulevikus.
Peamisteks küsimusteks, mille üle Evianis arutatakse, on: vaesus maailmas ja kuidas selle vastu võidelda, Aafrika riikide areng, ÜRO eesmärk garanteerida maailma kõikidele inimestele arstiabi ja puhas joogivesi, epideemia vastane võitlus, arenguriikide ehk teiste sõnadega vaeste riikide võlgade tühistamine, terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade hävitamine Venemaal ja Iraagi tulevik.
Ning Eviani tippkohtumisel lahendatakse ka varasemad lahkhelid USA ja mõne Euroopa riigi vahel, mis tekkisid seoses Iraagi vastase sõjaga.
Et eelpoolmainitud küsimused saaks tulemusrikkamalt arutatud, on Eviani tippkohtumisele kutsutud veel Lõuna-Aafrika president Thabo Mbeki, Alzeeria president Abdelaziz Bouteflika, Egiptuse president Hosni Mubarak, Nigeeria president Olusegun Obasanja, Senegali president Abdoulaye Wade, Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva, Hiina president Hu Jin-tao, India peaminister Atal Biehari Vajpayee, Mehhiko president Vicente Fox, Saudi Araabia kroonprints Abdullah Abdul al-Saud, Maroko kuningas Mohamed VI, Malaisia peaminister Mahatir bin Mahamad, ÜRO peasekretär Kofi Annan, Maailmapanga juht James Wolfnsohn, Rahvusvahelise valuutafondi juht Horst Kohler ja Maailmakaubanduse Organisatsiooni peadirektor Sunachai Panitchpakdi.
Veel on kutsutud sellele Evianis toimuvale G8 tippkohtumisele Euroopa Liidu juhtriigi Kreeka peaminister Konstantinos Simidis, Euroopa Liidu komissionäär Romano Prodi ja naaberriigi Shveitsi president Pascal Couchepin.
Esimese taolise, G7 tippkohtumise organiseeris Prantsusmaa 1975.a. Rambauille'is ja 1998.a. lülitati president Boris Jeltsini palvel sinna ka Venemaa, kuigi ta oma majanduse arengu poolest ei sobinud nende riikide hulka siis ega sobi ka praegu, kuid Venemaale on selles osas seni lihtsalt vastu tuldud, et aidata kaasa tema prestiizhi tõstmisele rahvusvahelises ulatuses.