Presidendikandidaatide ja parteide erinevused
Kolmandal novembril toimuvad USAs valimised mille tagajärjed võivad oluliselt muuta USA tuleviku. Kuna USA on maailma kõige võimsam riik, niihästi majanduslikult, diplomaatiliselt kui ka sõjajõu poolest, otsustavad USA valimise tulemused suurelt osalt ka maailma ja Eesti tuleviku.
Varasematel valimistel pole nii suuri erinevusi kahe USA suur-partei, vabariiklaste ja demokraatide, vahel olnud. Enamasti on mõlemad parteid toetanud rahva enamiku tahet. Paljud valijad, aru saades, et valimistagajärjed mingeid drastilisi muutusi nende elus ei tekita, pole seetõttu isegi valimistel osalenud.
Seekord erinevad parteide ja nende presidendikanditaatide, president Donald Trumpi ja endise Obama asepresidendi Joe Bideni, seisukohad drastiliselt. Demokraatide eelvalimistel jäi sotsialist Bernie Sanders napilt teiseks ja seetõttu koostati nende suurkogul valimisprogramm, mis näeb ette suurt sammu sotsialismi poole – vaba majanduse piiranguid, maksumaksjate koormamist „tasuta“ teenustega mis nõuavad kopsakat maksude tõstmist. Demokraadid lubavad ka tasuta arstiabi ja haridust kõigile kes suudavad USA piiri ebaseaduslikult ületada. Võib arvata, et see vallandaks kogu maailma mahajäänute tormijooksu USAsse ja USA majanduse ja elatustaseme tasalülitamise mahajäänud riikidega.
Tavaliselt otsustab majandus ja rahva heaolu valimiste tagajärjed. Kui kõik on hästi valitakse valitseva partei president tagasi ja kongressi enamus läheb ka tema parteile. Kui majandus hääbub, tõuseb võimule vastas partei.
Enne viiruse levi oli USA majandus parem kui kunagi varem. Töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, tööhõive oli ajaloolises kõrgpunktis kõikidele ühiskonna kihtidele. Palgad olid tõusuteel. Börsi hinnad olid pretsedenditul tõusuteel.
Koroonaviiruse pandeemia on aga tõsiselt kahjustanud mitte ainult kogu maailma vaid ka USA majandust.
Enamik arvamusküsitlusi näitavad, et USA presidendivalimised võidab demokraat Joe Biden, Ühe arvamusuurija, John Zogby, sõnul on aga kaalukeeleosariikides, nendes, mis moodustavad valijameeste kolleegiumis (electoral college) enamuse, on Bideni ja Donald Trumpi toetus üsna tasavägine.
Ameerika riigiisad, kes USA põhiseaduse paarsada aastat tagasi koostasid, ei tahtnud, et suured, rahvarohked osariigid saaksid presidendivalimistel kaalukeeleks. Nad kehtestasid valitsemissüsteemi, mis esindab kongressi saadikutekoja kaudu kogu USA elanikkonda, aga kaitseb senati ja presidendi valijameeste kolleegiumi kaudu ka väiksemate osariikide huve. Osariikide esindus oleneb nende kongressi liikmete arvust. Saadikutekoja liikmete arv on proportsionaalne rahva arvuga, aga senaatoreid on kaks igal osariigil.
Kõrvulukustav vaikus Joe Bideni korruptsioonist
Juba varem oli põhjust süüdistada Joe Bidenit ja ta narkomaanist poega Hunterit korruptsioonis. Kui Biden oli Obama asepresidendina USA Ukraina poliitika juht, maksis kurikuulus korruptiivne Ukraina Burisma gaasifirma ta pojale Hunter Bidenile „konsultatsiooniteenuste“ eest umbes miljonidollarilise aastapalga, kuigi mingeid teadmisi, oskusi ega kogemusi Hunteril energia vallas ei ole. Kui Ukraina prokurör hakkas firmat uurima, käskis Biden tolle vallandada, ähvardades vastasel juhul peatada USA miljardidollarilise abipaketi. Prokurör vallandati ja uurimine peatati.
Nüüd on New York Post ajaleht saanud oma valdusesse Hunter Bideni arvuti kõvaketta, mis selgelt seob Joe Bideni ja ta poja kuritegeliku korruptsiooniga mitte ainult Ukrainas vaid ka Hiinas. Hunter oli viinud kõvaketta töökotta, arvatavasti narkoosi uimas, sest ta unustas selle ära tuua, mille tagajärjel sai töökoja omanik ketta omanikuks. Sellel leiduvad e-kirjad andsid talle põhjuse teha kettast koopia ja anda see eelmisel aastal Föderaalse Uurimisagentuurile (FBI). Kui ta FBIst midagi ei kuulnud andis ta koopia endisele New Yorki vabariiklasest linnapeale Rudy Giulianile, kes andis selle omakorda New York Post ajalehele. Ajaleht avaldas seal leiduvad e-kirjad mis tõestasid Bidenite korruptsiooni ja kinnitasid, et Joe Biden oli teadlik oma poja „äridest“ niihästi Ukrainas kui ka Hiinas, kuigi ta oli seda korduvalt salanud.
Hunter Bideni e-kirjade skandaali kinnitas enne viimast Trumpi Bideni debatti Bidenite endine äripartner Tony Bobulinski. Ta kinnitas, et kui Joe Biden väitis, et ta ei tea midagi oma poja äridest siis ta valetas. Tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.
Kummaline on see, et kõvaketas on olnud juba aasta aega FBI valduses, aga samuti nagu ajakirjandus, Twitter ja Facebook, on sellest vaikinud ka FBI. Kui seal leiduvad andmed oleks avaldatud mõni kuu enne valimisi, siis oleks Biden kindlasti valimised kaotanud. Paar nädalat enne valimisi need arvatavasti tagajärgi ei muuda, eriti kui ajakirjandus neist ei suvatse isegi teatada. Kuigi praegune FBI direktor Christopher Wray on Trumpi poolt ametisse määratud, näib, et süva-FBI on ikka veel nõus saboteerima Trumpi ja aitama demokraate.
Trumpi-Bideni debatt
Neljapäeval, 22. oktoobril toimus kandidaatide teine debatt. USA vasemäärmuslik peavoolumeedia, nagu või arvata, väitis, et Bideni oli debati võitja. Teised leidsid, et Trump oli palju veenvam. Trumpil oli siiski võimalus mainida ka Bideni ja ta poja skandaali.
Raske on öelda kui palju see mõjutas valijaid kes pole veel oma otsust teinud. Kindlasti ei saa see enam mõjutada 53 miljonit valijat, kes olid oma hääle juba posti teel andnud. See moodustab umbes kolmandiku kogu valijaskonnast. Wuhani viiruse tõttu olid paljud osariigid muutnud valimisseadust lubades varajast posti teel valimist, et valimispäeval ei peaks inimesed valimisjaoskonnas üksteise läheduses viibima. Oleks olnud muidugi loogiline, pidada debatid enne kui valimised olid alanud, aga seda polnud demokraadid nõus tegema.
Kui Trumpi-vastased suudavad piirata USA traditsioonilise sõnavabaduse, siis piiravad nad sellega ka demokraatia ja muud vabadused. USA on olnud vabaduse ja demokraatia teejuhiks kogu maailmale. Kui USAs hääbub sõnavabadus ja demokraatia, pole lootust, et olukord lähitulevikus paraneb autokraatlikes, rahvast rõhuvates riikides nagu kommunistlikus Hiinas ja Põhja-Koreas, või Putini Venemaal ja sotsialistlikus Venezuelas.
Valimiste tagajärjed otsustavad USA ja maailma tuleviku
Kui võidab Trump, on põhjust loota, et nii nagu ta lubas teha Ameerika jälle võimsaks, ja tegi nagu lubas, suudab Trump muuta, nagu ta lubab, Ameerika järgmise nelja aasta jooksul veelgi võimsamaks. Trumpi võit tähendaks kiiret majanduse ja ajalooliselt kõrge tööhõive taastamist, ebaseadusliku sisserände piiramist ja märatsemiste ning rahutuste lõpetamist. Riigikaitse jätkaks tõusuteel.
Kui võidab Joe Biden tähendaks see suurt sammu sotsialismi poole. Paraku kaasneb sotsialismiga tavaliselt vaesus ja viletsus. USA rivaalidele ja vaenlastele, kelle hulka kuuluvad kommunistlik Hiina ja Põhja Korea, Putini Venemaa, äärmuslikult islamlik Iraan ja sotsialistlik, autokraatlik Venetsueela, teeks Bideni presidendiks valimine ja jõuetu Ameerika suurt rõõmu.
Küllap jääb siis jälle ka riigikaitse vaeselapse seisusesse, nagu see oli kaheksa Obama aasta jooksul. Oleks ka tõenäoline, et Xi Jinping, hiljuti Hiina eluaegseks diktaatoriks pühitsetu, suudaks saavutada oma eesmärgi muuta Hiina USA asemel maailma mõjuvõimsamaks riigiks,.
On põhjust karta, et Eestile ja eestlastele võiks meie kõige tähtsama NATO liitlase allakäik osutuda katastroofiliseks.