Täna algab Šveitsi mägikuurordis Davosis järjekordne Maailma Majandusfoorum. Kuus päeva vältavast üritusest võtavad osa enam kui kaks tuhat intellektuaali, poliitikut ja äriliidrit ligemale sajast riigist. Kohtumise seekordseks loosungiks on usalduse taastamine, sest foorumi korraldajate hinnangul on üldine kindlustunne majanduse suhtes kogu maailmas kõikuma löönud.
- - - - -
Maailma Majandusfoorum toimub selgi aastal majandusliku stagnatsiooni õhkkonnas, kuigi mullusel kokkusaamisel New Yorgis ennustati globaalse majanduse kiiret taastumist. Üritust varjutab ka Iraagi kriis ning foorumil osaleva Prantsusmaa rahandusministri Francis Mer´i hinnangul püsib rahvusvahelistes suhetes ebakindlus niikaua kuni Iraagi küsimus on leidnud lahenduse.
Ebakindlus ahistab ka majandussuhteid, kuid see pole kaugeltki tingitud ainult sõjaohust. Foorumi korraldajad ei valinud ürituse seekordseks loosungiks asjata üleskutset usalduse taastamiseks, sest ülemaailmne küsitlus näitab üldise majandusliku kindlustunde madalseisu ning usalduse puudumist ärimeeste ja ettevõtjate suhtes.
Kui varem olid peamiselt globaliseerumisvastased need, kes avaldasid rahulolematust kapitalismi ja kasvava ebavõrdsuse vastu, siis nüüd on tegemist palju laiema pahameelega. See hõlmab ka heaoluühiskondade jõukaid kodanikke, kes pole rahul kasvava tööpuuduse ning petturitest majandusliidrite vastutustundetu rikastumisega.
Majandusfoorumile kutsutud ajakirjanikud on lubanud hoolega jälgida seda, kuidas kavatsevad äriliidrid Davosis põhjendada USA suurfirmade raamatupidamisskandaale, neisse segatud audiitorfirmade käitumist, börsimaaklerite petlikke soovitusi ning siseinfo abil sooritatud tippjuhtide ülisoodsaid tehinguid.
Varasematel aastatel olid lääne majandusliidrid need, kes armastasid pidada kolleegidele Aasiast, Aafrikas ja Ida-Euroopast õpetlikke loenguid läbipaistvast ja ausast ettevõtlusest ning võitlusest korruptsiooniga. Nüüd on olukord muutunud, seekord tuleb neil endil vastata ebameeldivatele küsimustele ärieetikast.
Tänu tugevdatud turvalisusele lubatakse seekord globaliseerumisvastastel meelt avaldada otse Davosis. Foorumi toimumispaika neid siiski ei lubata.
Üheksakümnendate aastate algusest osaleb maailma majandusfoorumil koos teiste Ida-Euroopa riikidega ka Eesti. Seekord on Davosi kutsutud välisminister Kristiina Ojuland, suursaadik Genfis Clyde Kull ja Euroopa Noorteühenduse delegaadina Jaan Aps.
Uurisime suursaadik Kullilt, miks Eesti majandusfoorumil osaleb ja kas Davosi kohtumistest on olnud ka mingit, kasvõi kaudset kasu Eesti majandusele?
“Kümme aastat tagasi oli Eestil vaja määratleda oma koht Euroopas. Nüüd, kus oleme nö. kaasarääkijad tuleb osalust jätkata,” ütles Clyde Kull. “Kasu tuleb kontaktidest, mida saab seal luua. Seda pole võimalik alati joonlauaga mõõta, kuid kindlasti on sellel üritusel meie jaoks nii poliitiline kui majanduslik kasu olemas.”
Kull lisas, et Davosi foorum näol on tegemist hea võimalusega arendada mitteametlikke suhteid paljude maailma liidritega ning seda on kavas seegi kord aktiivselt kasutada.