Kuigi Muskoka sai mõni päev varem enam kui meetri jao lund, polnud veel Torontos lumevaibaga talve tulekut tunda, ehkki oli mitu külmapügalat. Nii külm aga õhk ka ei olnud, et skm Enn Kiilaspea juhatatud vaskpillikvarteti torudest poleks valla pääsenud ühiskoraali helid, millega alustati koosviibimise ametlikku osa.
Skm Evald Oder viis osalejad minevikku, meenutades, kuidas kodumaal metsajõulupuude traditsioon alguse sai ning tutvustades talurahva jõulukombeid. Tuleb tähele panna ka looduses toimuvat, mõelda külmal ajal lindudele ja loomadele, kes ehk lumevaiba alt toitu ei leia. Metsajõulupuudel on skaudid ja gaidid tavakohaselt lindudele rasva ja seemneid söögiks puude otsa riputanud.
Jõulumõtiskluse pidas skm Andres Taul, juhtides noorte tähelepanu sellele, et nad on maailma suurimas pühamus: kiriku laeks taevavõlv ja seinteks-müürideks silmapiir. Skautide/gaidide õpetuses on Jumala olemasolu tunnistamine oluline kõikjal, eriti vabas õhus, looduses. Siis luges Andres Taul Luuka evangeeliumist Jõululapse sünnist, sidudes sõnumi Päästjast ja tema tulekust igapäevasemate näidetega ning rõhutades lõpuks Ristija Johannese sõnu, et igavene elu on juba inimese elu algusega sündinud.
Sõnumi soojus andis kõla taas ühisele koraali laulmisele ansambli saatel. Pärast tänusõnade jagamist korraldajatele ja kõnelejatele avati suur siidritermos ja kaasatoodud kruusid täideti aurava õunajoogiga. Seejärel jagati omavahel kustuvate leekide ümber pühadeplaane, mida pere ja sõpradega ette võtta pärast jõululaupäeva jumalateenistust, millele metsajõulupuu traditsioon on aastaid olnud kauniks sissejuhatuseks.